Rahulolevad töötajad tõstavad firma väärtust

Viimase paari aasta jooksul on hakanud trenditundlikumad tippjuhid üha enam huvituma organisatsioonikultuurist. See ei tähenda, et tööandja on kogemata ametiühingu rolli hakanud täitma, vaid hoopis inimkapitali väärtustamist paremate tulemuste saavutamiseks ja konkurentsis püsimiseks.

Hansatee Grupi tegevdirektor Kalev Järvelill ütleb, et nende tugev ametiühing teavitab tööandjat töötajate probleemidest piisavalt. Põhiliselt nõutakse palgatõusu. Kui oleks probleeme kaadri voolavusega, siis muutuks töötajate rahulolu uurimine aktuaalseks. ?Me keskendume pigem kliendi, mitte töötajate rahulolu uurimisele,? ütleb Järvelill.

Siiski tasub inimestes näha suuremat potentsiaali. Isegi kui töötajad ei kirjuta massiliselt lahkumisavaldusi, ei tähenda see, et nad täispanusega töötaksid. Norma personalijuht Mirjam Hakkaja ütleb, et ametiühing on vaid üks infoallikas, tööandjapoolne uuring aga aitab vaadata probleeme teise nurga alt.

Norma viis möödunud aasta lõpul läbi esimese mahukama töötajate rahulolu uuringu, millega loodetakse välja selgitada, milliste murede lahendamisega saab tööandja aidata kaasa töökeskkonna parandamisele, töö efektiivsuse ja motivatsiooni kasvule.

Hansapanga personalidirektor Agve Aasmaa arvab, et ametiühingute esitatav tagasiside võib rahulolu uuringu kaudu saadavaga kattuda vaid osaliselt ? selles osas, mis puudutab töökeskkonda, tasustamist jms. Rahulolu uuringu objekt on oluliselt laiem, haarates kultuuri, juhtimist jms, ja võimaldab laiemalt uurida probleemide omavahelisi seoseid ja jõuda algpõhjusteni.

?Ka võimaldab rahulolu uuring saada teavet vahetult vastajatelt, seega on need andmed hea küsimustiku ja korrektse läbiviimise korral objektiivsemad ja vähem manipuleeritavad ? kõikide arvamus, sh juhtkonna oma, on võrdsel moel esindatud ja võrreldav,? selgitab Agve Aasmaa.

Samas paljud tööandjad kardavad selliseid uuringuid, sest tõsiste vigade ilmnemisel võib juhi autoriteet kahjustuda. Kui aga vigu ei parandata, jäävad need vaikselt süte alla hõõguma. Tekib krooniline rahulolematus, millel on muuseas ka märgatav negatiivne mõju tervisele. Seda hakkavad märkama ka kliendid, kelle arvamus firma imagost on otsustav.

Juhtimisspetsialistide väitel toob töötajate rahulolu suurenemine kaasa töö efektiivsuse kasvu, vähendab töölt puudumist ja hilinemist, tööde edasilükkamist ja tegematajätmist, haigestumiste arvu ja tööjõu voolavust.

Mujal maailmas on n-ö organisatsioonikultuuri buum läbitud 1980. aastate esimeses pooles.