- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Carlsberg vaevleb kriisis
Carlsbergi börsiväärtus on viimase kolme aastaga kahanenud 40 protsenti, firma on rakendanud mitmeid kokkuhoiuabinõusid, kuid need ei ole aktsiaturule erilist muljet avaldanud.
Carlsbergi tegevdirektori Flemming Lindelvi sõnul on firmale elu ja surma küsimus uue elujõulise strateegia leidmine, sest Taani turul on õlletarbimine hakanud kahanema ning maailmas jätkub konkurentide ühinemine kiires tempos, mille tulemusena need muutuvad üha suuremaks ja vägevamaks.
Ühinemis- või ülesostmiskandidaatidena nimetab Lindelv Prantsuse Danone-Kronenbourgi, Belgia Interbrew'd ja Briti Bassi.
Konkurendi ostmisel on aga probleemiks see, et põhikirja kohaselt peab sihtasutusele Carlsbergi Fond kuuluma vähemalt 51 protsenti emafirma Carlsberg AS aktsiatest. Carlsbergi Fond on asutatud 1876. aastal ja praegu on see riigi suurim uurimistööfond. Fondi direktsioon valitakse Taani Teaduste Akadeemia liikmete seast. Praegu on fondi juhatuse esimees professor Poul Matthiesen, kes on ühtlasi ka Carlsberg ASi juhatuse esimees. Peale Matthieseni kuulub fondi veel neli professorit.
Fond on tuntud Taanis sellegi poolest, et igal aastal jagab see miljoneid kroone loodushoiuks, kunsti ja kultuuri toetamiseks.
See piirang, et Carlsberg ASi aktsiatest peab kuuluma fondile 51 protsenti, ei võimalda ostmise korral maksta oma aktsiatega. Et Carlsbergi põhikirja muuta, läheb ilmselt vaja valitsuse otsust, sest sihtasutuste tegevus on reguleeritud Taani seadustega. Seetõttu võib lahenduseks kujuneda hoopis Carlsbergi kontserni tükeldamine, ütleb tegevdirektor Flemming Lindelv.
Arutuse all on kontserni jagamine kolmeks, mis kõik seejärel noteeritakse eraldi börsil. Ühe osa moodustaks õlletootmine Taanis, teise osa õlletootmine välismaal ja kolmanda karastusjookide firma Coca Cola Nordic Beverages, mis on Coca Cola esindaja kogu Põhjalas ning ühtlasi Carlsbergi ja Coca Cola ühisfirma võrdsetel alustel.
Selline tükeldamine aitaks Carlsbergi tegevuse välismaal vabastada Taani omandisidemest. «See on üks tavalisi alternatiive paljude võimaluste seas, mille üle meil praegu käib väga elav arutelu,» ütles Flemming Lindelv Taani ajalehele Børsens Nyhedmagasin.
Sel ajal, kui juhtkond peab nõu kontserni edasise arengu üle, on Carlsbergi töötajad väljendanud sel nädalal mitut puhku oma rahulolematust streikidega.
Esmaspäeval peatasid töö Carlsbergi kesklao töötajad Kopenhaagenis ja samuti Fredericia lao töötajad, mis tunduvalt häiris õlle jõudmist poodidesse.
«Meil puuduvad täielikud andmed streikide ulatuse üle, aga kui see töökonflikt peaks jätkuma, siis võib Taani paljudes osades tulla õllest puudus kätte,» ütles Carlsbergi pressiesindaja Ulla Skytte.
Hetkel kuum
Carlsbergis on kaalutud ka Kopenhaagenis asuva klassikalise õlletehase sulgemist, kuid jäeti pool tootmist alles.
Carlsberg AS on pikka aega tahtnud tõusta maailma viie suurima õlletootja sekka, praegu on ta kaheksandal kohal. Maailma viis suurimat on USA Anheuser-Busch ja Millers, Hollandi Heineken, Lõuna-Aafrika South African Breweries ja Belgia Interbrew.
Autor: ÄP
Seotud lood
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele