Suurprojektides on niiditõmbajaks riik

Riik on halb omanik. Riik on kohustatud tagama hariduse ja pensioni. Riik vastutab korrakaitse ja transpordi eest. Need ja paljud muud ütlused näitavad ütlejate erinevat riigi rolli käsitlust.

Milline võiks eelöeldut arvestades olla riigi osa ettevõtluse arendamisel? Ka siin on arvamusi seinast seina -- soovitusest ettevõtlusest kaugele hoida kuni nõudeni mitte müüa oluliste valdkondade ettevõtteid ja tegutseda seal ise ettevõtjana.

Allakirjutanu arvates on riigil (keskvalitsusel ja kohalikel omavalitsustel) peale ettevõtluskeskkonna kujundamise ja arendamise ülesande ka ettevõtluse otsese toetamise kohustus. See ei tähenda, et riik peaks ise ettevõtjaks hakkama, kuid ettevõtjate hulga kasvu eest peab ta hoolitsema küll. Kõige tõhusamaks on siin ettevõtluse tugisüsteemi väljaarendamine. Koolitus, nõuanne, infrastruktuuri teenused, stardiraha, turundusabi, infoteenused -- see on abi, mis on vajalik ja võimalik. Eestis on sellele seni vähe tähelepanu pööratud.

Ettevõtluse tugisüsteemi väljaarendamine aitab kaasa eelkõige väikese ja keskmise ettevõtluse arengule Eestis. Samas on ka mitmeid suuri projekte, mille arendamine nõuab selget seisukohta riigi esindajailt. Majandusministeeriumi valitsemisalas on praegu nendeks tselluloositehase ja põlevkiviõli tootmise projektid. Mõlemal juhul on tegu Eestis olemasoleva loodusvara kasutamise suuremahuliste projektidega.

Suuri investeeringuid ei tehta kergekäeliselt. Investorid ei tungle ühegi riigi ukse taga ega palu sisselaskmist. Alati on oluline see, mida riik pakub.

Eesti on pakkunud juba mõnda aega välisinvestoritele sõbralikku ettevõtluskeskkonda ja piisavat kindlustunnet. Suurte investeeringute, Eesti jaoks väga suurte investeeringute korral on aga sageli oluline riigi selgem positsioon ja tagatiste olemasolu. Tagatistena mõtlen siinkohal mitte rahalist tagatist, vaid kindlustunnet, et investeeringute teostamisel riigi poolt võetud kohustused ja esitatud nõuded ei muutu. Näiteks kui riik lubab tagada ressursi kättesaadavuse, siis peab ta seda lubadust ka täitma.

Sel nädalal otsustas valitsus alustada läbirääkimisi Kanada ettevõtte Suncor Energy Inc. esindajatega põlevkiviõli tootmise üle Eestis. Selle projekti puhul on ettevõtja esitanud Eesti riigile taotluse nii põlevkivitarne mahu kui ka tootmise võimalike asukohtade kohta.

Investor vajab täpset teavet maksude ja talle esitatavate keskkonnanõuete osas täna ja tulevikus, sest teisiti pole võimalik koostada vettpidavat äriplaani. Projektiga edasiminek tähendab uute suurte kulutuste tegemist. Investor vajab kindlustunnet, et riik on usaldusväärne partner, kes teab, mida soovib ise ja mida vastu pakub.

Sama põhimõte kehtib ka tselluloositehase projekti teostamisel. Riigil on pakkuda puiduressurssi üle 1 miljoni tihumeetri. Riigil on selge huvi selle ressursi suurema väärtustamise kaudu luua uusi töökohti, suurendada Eesti eksporti. Pakkuda on mitmeid võimalikke asukohti tootmise rajamiseks.

Riigist saab edukas läbirääkija, kui teadvustame oma selged võimalused suurte projektide toomisel Eesti majandusse. Pakkuda saame olemasolevaid ressursse ja kindlustunnet õigusruumi kohta. Teiselt poolt on meil võita uute töökohtade loomises, eksporttoodangu kasvu ja tehnoloogilise infrastruktuuri arengu kaudu.

Analüütikud on pakkunud tänavuseks majanduskasvuks 4-5%. Saavutamaks sellist ja suurematki majanduskasvu lähiaastatel on riigil lisaks ettevõtlusele soodsa keskkonna kujundamisele ka kohustused ettevõtluse edendamisel. Üks võimalik ja vajalik viis on mahukate investeeringute kaasamine Eesti majandusse. Mida rohkem on Eesti huvitatud investeeringutest, seda enam tuleb selle nimel töötada.

Autor: Mihkel Pärnoja