Võtke aerud, ärge oodake tuult!

Kas, kui palju ja millise sisuga kutseharidust Eesti ettevõtlus vajab -- see on suur küsimärk. Kutseõppeasutused püüavad ellujäämise nimel avada üha uusi õppekavu aina kõlavamate nimedega.

Teisalt -- ega meie ettevõtjadki teadnud täpselt ega tea seda tänaseni, milliste profiilidega ärisid nad arendama hakkavad. Sellest aga sõltub suuresti õppeasutuste töö.

Kogu probleemi võti on siiski koolis. Kool peab leidma õppekavad, millele on pikas perspektiivis nõudlus ja koostama vastavalt oma arengukava, kaasates võimalikult palju tööandjaid, et tekiks ühene mõistmine mõlema osapoole võimalustest ja vajadustest.

Minu tagasihoidlike teadmiste juures ei ole arusaadav, miks peab õpetama näitejuhtimist, kultuurierialasid, tantsu ja muusikat vähemalt neljas kõrgharidust andvas institutsioonis?

Miks peab õpetama avalikku haldust eraldi kõrghariduse tasemel, kui meil on olemas juristide koolitus? On need tulevased vallavanemad, keda teadupärast jääb veelgi vähemaks? Miks valmistatakse ja tellitakse selline hulk õpetajaid, kes kunagi kooli ei tahagi minna?

Täna otsib massiliselt tööd ülikooli lõpetanu, kelle õpitud erialajärgsed teadmised võimaldavad ühiskonnas toimuvaid protsesse vaadelda ja neil teemadel mitte eriti kompetentselt sõna võtta, aga puuduvad elementaarsed oskused erinevate tööde tegemiseks. Jutumehi oleme koolitanud!

Vaja on kolme asja. Koolidelt vajame kiiret ja aktiivset (arukat) tegutsemist. Ettevõtjatelt, tegelikult tööandjatelt, ootame enda vastutuse tunnetamist ja oma osa andmist teile nii vajalikule süsteemile teie endi püha ürituse huvides. Riigilt peavad tulema kiired ja argumenteeritud otsused, tulenevalt omaniku kohusest oma ressurssi heaperemehelikult ja optimaalselt hallata ning arendada. Tänane ressursijaotus ei vasta vajadustele.

Minu soovitus on nendele, kes ei virise, vaid on nõus tegutsema: ärge oodake tuult -- võtke aerud!

Autor: Mait Klaassen