Kogumispensioniga on seotud rida probleeme

Vanadusea kindlustamine on üks sotsiaalsetest prioriteetidest, kuid kindlasti on prioriteet lastega ja lasteta noorte perede turvalisus. Kuna kohustuslik süsteem on orienteeritud eelkõige neile, siis kas see võiks mõjutada meie noorte perede elukvaliteeti ja kas see võiks edaspidi mõjutada demograafilist situatsiooni veelgi?

Kui sotsiaalministeerium nimetab II pensionikindlustuse sammast sotsiaalkindlustuseks, siis pakuvad huvi veel õige mitmed küsimused. Esiteks, kas on teada, milliseid uusi sotsiaalkindlustuse liike veel kavatsetakse rakendada ja kui kalliks need kujunevad? Kuidas kavatsetakse solidaarsusprintsiipi rakendada näiteks nende noorte naiste suhtes, kes on lastega kodus ja palka ei saa?

Ühtlasi märgime, et naiste palk on niigi meeste palgast väiksem ja samas keskmine eluiga pikem kui meestel. Seega, milline kohustuslik pension võiks neile kujuneda?

Kuna nn I pensionisambast makstavad pensionid vähenevad kõigile, siis kas on kavas naistele edaspidi maksta sotsiaalabirahasid? Kuidas rakendatakse kohustuslikku pensionisüsteemi invaliidsuse, toitjakaotuse puhkudel?

Täpsemal on vaja defineerida, mida siis garanteeritakse vanaduspõlveks. Kas see on eluaegne pension või on see midagi muud? Mida üldse mõistetakse garanteerituse all ja kuidas omakorda seda tagatakse?

Tähelepanuväärne on seisukoht, et uue süsteemi kohaselt vähenevad riigi, st rahva kulud. Teame, et reformi hind on mõõdetav kümnetes miljardites kroonides, järelikult see tuleb kellelgi kinni maksta. Selleks on vähe võimalusi.

Võib maksta otse riigi eelarvest meie otseste maksude tõstmise arvel või erastamisest saadavatest tuludest. Muidugi võiks võtta ka laenu. Nii nagu varem öeldud, oleks oluline teada, milline on pensionirahade investeerimispoliitika. Peamiselt on tähtis see, kui palju peaks raha välja viima ja mis jääb Eestisse. Need otsused mõjutavad otseselt kodumaiste kapitaliturgude arengut. Täna ei suuda keegi prognoosida, milline on pensionifondide absoluutne või suhteline tulusus ja seega ei saa rääkida ligilähedaseltki kogunevatest summadest või garantiidest.

Poliitilised prioriteedid on hoopis lihtsad. Oleme selgelt sõnastanud soovi astuda Euroopa Liitu ja ühineda NATOga, need mõlemad sammud nõuavad ressurssi. Kas suudame mitut ülesannet tänases majandussituatsioonis korraga täita, on ebaselge.