• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 20.03.00, 08:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti välisvõlg on üle kolme miljardi krooni

Sel aastal kulutab Eesti välislaenude ja intresside maksmisele 620 miljonit krooni, sealhulgas riigieelarvest kuni 271 miljonit krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eelarvepuudujäägi tingimustes plaanib valitsus jätta välislaenud praegusele tasemele kuni 2003. aastani.
'Eesti rahastab jätkuvalt osa riiklikest investeeringutest välislaenude abil, aga olulist kasvu ma siin ei näe,' kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Martin Põder.
Suurim osa tänavu riigikokku läbivaatamisele jõudvatest välislaenudest läheb transpordi- ja keskkonnasektorisse tehtavate investeeringute rahastamiseks. Lisaks on alates tänavusest oodata Euroopa Liidu eelstruktuurivahendi ISPA toetust neile valdkondadele kuni 570 miljonit krooni (36,4 miljonit eurot) aastas. See summa jaguneb võrdselt keskkonna- ja transpordiinvesteeringute vahel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hiljemalt 2002. aasta eelarves on tulude poolel kirjas ka välislaenud, et lihtsustada eelarve planeerimist ja suurendada selle läbipaistvust.
'Rahandusministeeriumis on väljatöötamisel eelarve baasseaduse eelnõu, mille kohaselt välislaenud ja välisabi muutuvad eelarve osaks,' ütles Põder. Seni on välisrahastus osaliselt kajastatud vaid riiklike investeeringute programmis.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Märten Rossi sõnul annab välistulude kaasamine eelarvesse üsna täiusliku pildi riigi kuludest ja selle finantseerimisest.
Majanduse arengukavas on Eesti võtnud sihiks hoida oma laenukoormus praegusel tasemel.
'Vastavalt sellele, kui palju me maksame eelnevate aastate laene tagasi, võib võtta uusi laene, ilma et see üldist eelarve tasakaalu mõjutaks,' selgitas Põder. Ta lisas, et välislaenude mahu kiire kasvatamine tähendaks ka eelarvepuudujäägi suurenemist.
Kõige rohkem probleeme on rahandusministeeriumi hinnangul 1993.-1994. aastal energeetika valdkonda läinud laenudega, millega kohalikud omavalitsused püüdsid edendada soojamajandust.
'Probleemid on alguse saanud sageli tegelikust kõrgemaks hinnatud soojusenergia tarbimise mahtudest ja kiiruga tehtud äriplaanidest,' sõnas Põder.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele