Eesti välisvõlg on üle kolme miljardi krooni

Sel aastal kulutab Eesti välislaenude ja intresside maksmisele 620 miljonit krooni, sealhulgas riigieelarvest kuni 271 miljonit krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eelarvepuudujäägi tingimustes plaanib valitsus jätta välislaenud praegusele tasemele kuni 2003. aastani.

'Eesti rahastab jätkuvalt osa riiklikest investeeringutest välislaenude abil, aga olulist kasvu ma siin ei näe,' kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Martin Põder.

Suurim osa tänavu riigikokku läbivaatamisele jõudvatest välislaenudest läheb transpordi- ja keskkonnasektorisse tehtavate investeeringute rahastamiseks. Lisaks on alates tänavusest oodata Euroopa Liidu eelstruktuurivahendi ISPA toetust neile valdkondadele kuni 570 miljonit krooni (36,4 miljonit eurot) aastas. See summa jaguneb võrdselt keskkonna- ja transpordiinvesteeringute vahel.

Hiljemalt 2002. aasta eelarves on tulude poolel kirjas ka välislaenud, et lihtsustada eelarve planeerimist ja suurendada selle läbipaistvust.

'Rahandusministeeriumis on väljatöötamisel eelarve baasseaduse eelnõu, mille kohaselt välislaenud ja välisabi muutuvad eelarve osaks,' ütles Põder. Seni on välisrahastus osaliselt kajastatud vaid riiklike investeeringute programmis.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Märten Rossi sõnul annab välistulude kaasamine eelarvesse üsna täiusliku pildi riigi kuludest ja selle finantseerimisest.

Majanduse arengukavas on Eesti võtnud sihiks hoida oma laenukoormus praegusel tasemel.

'Vastavalt sellele, kui palju me maksame eelnevate aastate laene tagasi, võib võtta uusi laene, ilma et see üldist eelarve tasakaalu mõjutaks,' selgitas Põder. Ta lisas, et välislaenude mahu kiire kasvatamine tähendaks ka eelarvepuudujäägi suurenemist.

Kõige rohkem probleeme on rahandusministeeriumi hinnangul 1993.-1994. aastal energeetika valdkonda läinud laenudega, millega kohalikud omavalitsused püüdsid edendada soojamajandust.

'Probleemid on alguse saanud sageli tegelikust kõrgemaks hinnatud soojusenergia tarbimise mahtudest ja kiiruga tehtud äriplaanidest,' sõnas Põder.