Praegu ei tohi omavalitsuse iga-aastased laenukohustused olla suuremad kui 20 valla- või linnaeelarvest. Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste eelarvete talituse juht Veiko Tammearu ütles, et uue seaduse kohaselt määratakse laenulimiit iga-aastase riigieelarvega, kuid suund on laenulimiidi piiramisele.
Tammearu pidas laenamise piiramisest olulisemaks omavalitsuste stabiliseerimisfondi loomist, millest vallad ja linnad saaksid ka kohest abi laenuraha vähenemisest tingitud raskuste leevendamiseks.
?Omavalitsus pankrotti ei saa minna ja fondi abil saaksid nad kõiki rahaprobleeme likvideerida,? ütles Tammearu. ?See annaks omavalitsustele kindlustunde.?
Fond moodustub omavalitsuste sissemaksetest, mille suuruseks on kuni 5 aastaeelarvest. Uue riigieelarve seaduse vastuvõtmisel saaks fond alustada tegevust juba järgmisel aastal.
Tammearu lisas, et laenupiirangutega üritatakse riigi eelarvedefitsiiti vähendada. Samuti saavad sel kombel eelarves kajastatud kõik riigi kohustused.
Omavalitsusliitude ühenduse tegevjuht Toomas Välimäe väitel on laenupiirangute muutmise otstarbekus aga küsitav ja selles kahtlevad paljud omavalitsusjuhid. ?Pole selge, kuidas see limiit täitub,? ütles Välimäe. ?Kas põhimõttel, et kes ees, see mees??
Välimäe hinnangul on omavalitsustel ka praegu laenuvõtmine üsna rangelt piiritletud. ?Ma pole kindel, et lisareglementeerimist on vaja,? nentis ta.
Välimäe lisas, et tema andmetel on omavalitsustegelaste kaasamine selle seaduse väljatöötamisse nullilähedane. Ta möönis, et eelnõu jõuab kooskõlastusringil ka omavalitsuste kätte, kuid see aeg on liialt lühike dokumendi põhjalikuks läbitöötamiseks ja vajalike muudatuste tegemiseks.
Rahandusministeeriumi asekantsler Ülle Lõhmus ütles, et praegu on omavalitsuste limiidid suured ja kui kõik omavalitsused otsustaksid äkki hakata korraga laenu võtma, mõjuks see laastavalt eelarvetasakaalule.
Tammearu lisas, et näiteks suur osa Eesti keskmise suurusega linnu on oma laenulimiidi laele juba päris lähedal.
Välimäe hinnangul pole olukord omavalitsuste laenude osas sugugi hull ja on vaid mõned üksikud omavalitsused, kes hakkavad etteseatud laenupiiri ületama. ?Ka peamiste pankade juhid on öelnud, et omavalitsused on kindlad kliendid, kellele hea meelega laenu antakse,? väitis Välimäe.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
5
Investor ootaks madalamat hinda
6
Ka Villig avas oma padeliäri
Hetkel kuum
Investor ootaks madalamat hinda
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Tagasi Äripäeva esilehele