Harjumaa, Läänemaa ja osaliselt Raplamaa jäätmetöötlusele suunatud keskuse arvestuslikust töötlusmahust 80 000?100 000 tonni aastas jääb võimsust üle ka osa Tallinna prügi ladustamiseks, ütles Ragn-Sells Eesti ASi keskkonnajuht Aadu Võsu. ?Tallinna aastane prügikogus 200 000?250 000 tonni peaks rahuldama mõlema prügila vajadused,? märkis ta.
Võsu sõnul võib kahe prügila käivitudes tekkida konkurents soodsama ladustushinna pakkumisel. Samuti arvestab Ragn-Sells võimalusega vedada Tallinna jäätmeid Türi-Paide regioonis asuvasse Väätsa prügilasse, mille haldajaks ta pürib.
Väätsas kujuneks prügi ladustamishinnaks 200?210 krooni tonn, ütles Võsu. Keila-Ääsmäe piirkonda kavandatavas jäätmekäitluskeskuses peaks tema hinnangul hetke ehitushindu arvestades ladustamishinnaks tulema kuni 250 krooni tonn.
ASi Tallinna Prügila korraldatud Jõelähtme prügila investorikonkursi võitnud Saksa firma SKP Recycling AG & Co pakkus prügi ladustamise tariifiks tulevikus 445 krooni tonn, mis Võsu hinnangul ületab Ragn-Sellsi hinna ka siis, kui see peaks omakorda suurenema jäätmekeskuse rajamise kallinedes.
Ragn-Sellsi 50aastase kasutusajaga kavandatud jäätmekäitluskeskuse maksumuseks kujuneb hinnanguliselt 200 miljonit krooni, mis on umbes viis korda odavam, kui on planeeritud Jõelähtme prügila maksumuseks. ?Rahas pole küsimus,? ütles Võsu, viidates finantseerimisvõimalustele ettevõtte Rootsi emafirma ning pankade kaudu.
Võsu lausus, et praegu peab ettevõte läbirääkimisi mitmes Harjumaa vallas, et uurida suhtumist prügila rajamisse.
?Ootan Ragn-Sellsilt ka tegusid, mitte ainult juttu jäätmekäitluskeskuse rajamisest,? lausus Tallinna Prügila nõukogu esimees Charlie Viikberg. Ta lisas, et juhul kui Jõelähtme kõrvale tekib teine eurostandarditele vastav prügila ja mõlemad on huvitatud Tallinna prügist, siis paneb hinnad paika vaba konkurents.
Samuti kahtles Viikberg selles, et Ragn-Sells suudab oma prügila oluliselt odavamalt ehitada, kui seda teeb Tallinn.
Viikbergi sõnul võiks Jõelähtme prügila käivituda 2002. aasta suvel. Praegu Tallinna olmejäätmete ladustamiseks kasutatavat Pääsküla prügilat on tema sõnul võimalik kasutada veel viis aastat.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.
Enimloetud
3
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
4
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Tagasi Äripäeva esilehele