- OMX Baltic0,04%320,09
- OMX Riga0,45%974,86
- OMX Tallinn−0,02%2 234,21
- OMX Vilnius0,33%1 512,03
- S&P 5000,66%7 773,95
- DOW 300,18%51 267,9
- Nasdaq 1,05%27 477,31
- FTSE 1000,53%10 553,55
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%96,59
- OMX Baltic0,04%320,09
- OMX Riga0,45%974,86
- OMX Tallinn−0,02%2 234,21
- OMX Vilnius0,33%1 512,03
- S&P 5000,66%7 773,95
- DOW 300,18%51 267,9
- Nasdaq 1,05%27 477,31
- FTSE 1000,53%10 553,55
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%96,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raamatupidajate Kogu eksitas lugejat
11. aprilli Äripäevas ilmunud Eesti Raamatupidajate Kogu Nõukoja artikli ?Küsitav säte käibemaksuseaduses? näol on lugejateni jõudnud kahetsusväärne väärinfo.
Artiklis esitatakse ?maksuameti seisukohti?, mida paraku maksuametilt saadud ega küsitud pole. Küsimusele, kust selline info pärineb, vastas Eesti Raamatupidajate Kogu Nõukoja esindaja Anne Nuut telefonitsi, et ?tema on kuulnud, nagu oleks maksuameti kaudsete maksude talituse juhataja Sirje Pulk nõnda öelnud?.
Maksuamet annab lugejatele teadmiseks oma tegeliku seisukoha artiklis käsitletud käibemaksuseaduse sätete kohta.
Käibemaksuseaduse § 18 lg 51 kohaselt ei arvata oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha eluruumides kasutamiseks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu.
Eesti Raamatupidajate Kogu Nõukoda kirjutas oma artiklis ?Küsitav säte käibemaksuseaduses?, et maksuamet on seisukohal, et firma, kes on rentinud endale bürooruumideks korteri, ei saa oma ettevõtluse tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaksu maha arvata tema poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust ka juhul, kui on tegemist kaubaga, mis ei ole mõeldud kasutamiseks eluruumides.
Selline ei ole maksuameti seisukoht. Ka ei ole maksuamet väitnud, et käibemaksu mahaarvamiseks peab ettevõtjal olema hooneregistri õiend, kust on näha, kas tegemist on elu- või mitteeluruumiga, ning sellest lähtuvalt võib või ei või kaupade ja teenuste soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu maha arvata oma maksustatavalt käibelt.
Käibemaksuseaduse § 18 lg 51 rakendamisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast ja maksuamet käsitleb iga üksikjuhtumit eraldi. Hoone või selle osa hooneregistris registreeritus eluruumina või mitteeluruumina on üks, kuid mitte ainuke asjaolu selle seadusesätte tõlgendamisel.
Elamuseaduse järgi loetakse eluruumiks elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Sama seaduse kohaselt võib eluruumi omanik valla- või linnavalitsuse loal muuta eluruumi kasutamise otstarvet ja võtta see kasutusse mitteeluruumina.
Maksuamet lähtub seadusesätte käsitlemisel alljärgnevast.
1) Elamu ja korter on registreeritud eluruumina, kuid kasutatakse ainult büroona. Sellisel juhul ei rakendata käibemaksuseaduse § 18 lg 51 toodud kitsendust ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamisel.
2) Elamu või korter on registreeritud eluruumina, kuid seda kasutatakse nii eluruumi kui ka büroona. Sellisel juhul võib soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu maha arvata vaid nende kaupade ja teenuste soetamisel, mida kasutatakse ainult ettevõtluse jaoks.
Hetkel kuum
Kaupade ja teenuste soetamisel, mida kasutatakse nii ettevõtluse kui ka mitteettevõtluse jaoks, käibemaks mahaarvamisele ei kuulu.
3) Elamu või korter on registreeritud mitteeluruumina, kuid tegelikkuses kasutatakse seda eluruumina. Elamiseks kohandatud mitteeluruumina arvele võetud hoone tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ei ole õigus maha arvata.
Käibemaksuseaduse § 18 lg 8 sätestab, et kui Eestis raha eest soetatud kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50 000 krooni, on mahaarvamine lubatud juhul, kui selle eest tasutakse täies ulatuses krediidiasutuse kaudu kas rahaülekandega või sularahas sissemaksega müüja pangakontole.
Maksuamet on arvamusel, et tehinguid, kus ostja ja müüja teostavad omavahelise tasaarvelduse ja tegelikku rahaülekannet või sularahas tasumist ei toimu, ei käsitleta kauba või teenuse soetamisena raha eest ning seega ei rakendu sel juhul käibemaksuseaduse § 18 lg 8. Samuti ei rakendu selles paragrahvis märgitud piirang juhul, kui tasaarvelduse vahe tasutakse täies ulatuses krediidiasutuse kaudu kas rahaülekandega või sularaha sissemaksega müüja pangakontole.
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele