Raadio 2 võimalik müümine tekitab asjatundjates kahtlusi

Ringhäälinguasjatundjad peavad Eesti Raadio programmi Raadio 2 võimalikku mahamüümist kahtlaseks ettevõtmiseks, sest neile jääb arusaamatuks, mida täpselt kavatseb riik müüa, kirjutab Postimees.

Uue ringhäälingunõukogu aseesimehe Peeter Kreitzbergi eelmisel nädalal välja öeldud mõte, et nõukogu võib ilmselt juba maikuu lõpus hakata arutama Eesti Raadio programmi Raadio 2 (R2) võimalikku müüki, tekitab ringhäälinguasjatundjates arusaamatust, sest riigile kuuluva raadiokanali mahamüümine on seotud paljude probleemide ja küsitavustega.

Mitut eraraadiojaama haldava ASi Trio LSL esimees Rein Lang ütles, et tehing väärib arutamist alles siis, kui keegi suudab müüdava objekti täpselt määratleda ja sõnastada. 'Tundub, et müümismõtte väljaütleja ei saa täpselt aru, millega tegemist on,' nentis ta Postimehele.

Lang ütles, et kui R2 kavatsetaks müüa kui kaubamärki, siis eraettevõtjatel pole sellega midagi peale hakata, sest märgil puudub igasugune väärtus. Ta lisas, et R2 on seotud ka laialdase saatevõrguga, kuid see kuulub Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse ASile.

Ka Eesti Ringhäälingute Liidu tegevdirektor Urmas Loit väljendas arusaamatust, mida Raadio 2 puhul müüa kavatsetakse. 'Kaubamärk eraldi võetuna ei maksa midagi, kui sellega ei tule kaasa kasutatavate saatjate või sageduste võrk,» ütles Loit BNSile.

Loit ütles, et R2 sageduste eraringhäälingu tarbeks kasutusse andmiseks tuleks igal juhul välja kuulutada konkurss. Ta viitas ringhäälinguseadusele, mille järgi saab ringhäälingujaam töötada ringhäälinguloa alusel.

'Samas ei pruugi parima ostupakkumise tegija olla parim lubade konkursil ning loa võib saada hoopis keegi teine,' mainis Loit. 'On muidugi võimalus müüa Raadio 2 kontsessioonilepingu alusel, kuid see kahjustab tõenäoliselt vaba konkurentsi veel rohkem kui Eesti Raadio programmi Raadio 2 praegune dumpingulaadne tegevus.'