Miks te ei usu, et Eesti majandus kasvab tänavu 10?

Minult pole seda keegi kusagil küsinud. Mina toetun meie ametlikule prognoosile, mis on 5. Loomulikult on mul väga hea meel, kui majanduskasv tuleb suurem.

Maksulaekumisele tuginedes ei saa väita, kas majandus on järsult elavnenud või mitte. Maksud üldiselt laekuvad normaalselt. Aktsiisid laekuvad kehvasti ja see on küll probleem. Sel on kaks põhjust ? aktsiiside tõus on varem olnud väga järsk ja majandus ega tarbija pole aktsiisidega kohanenud. Teine asi on järelevalve, mis vajab kindlasti täiustamist ning sellega ka tegeldakse, näiteks võib tuua aktsiisiladude süsteemi juurutamise.

Põhjus, miks rahandusministeeriumi ja statistikaameti majandusarengut iseloomustav statistika on erinev, on selles, et rahandusministeerium lähtub esialgsete andmete avaldamisel oma maksulaekumistel põhinevatest hinnangutest ning teeb seda varem, kui statistikaametist on andmed tulnud. Lõplikud täpsed statistilised andmed tulevad loomulikult statistikaametist, kuid oluliselt hiljem.

Oma prognoosides ei tugine me mitte uskumisele, vaid mudelitel abil saavutatavatele hinnangutele. Kindlasti on kõikides prognoosides mudeldamise kõrval oma koht ka ?kõhutundel? ning kahjuks on ka mudelid reeglina kaugel perfektsusest, kuid pelgalt üksikute numbritega mängimisega kaugele ei jõua. Sisuliselt poolelt on veel rida näitajaid, mis majanduskasvu hüppelist kiirenemist ei toeta, olgu nendeks laenunumbrid või maksulaekumised. Lisaks veel Eestitki mõjutav Euroopa Keskpanga intresside tõstmisele suunatud rahapoliitika.

Tõsi, ka Eesti Pank tõstis hiljuti oma majanduskasvu prognoose selleks aastaks kuni 5,5 protsendini.

See on lihtsalt ettevaatlikkus. Üldse on Eestis raske hinnata, kuna andmeid on väga vähe, eriti netoekspordi kohta. Kui vaadata kaubandusbilanssi, siis see on kuude lõikes väga kõikuv, nii et kuude põhjal ei ole võimalik järeldusi teha, saame võrrelda kvartalit kvartaliga. Kui võrdleme märtsi mulluse märtsiga, tundub, et tõesti on väga hea tulemus. Aga kolm kuud ei ole enam nii head kui märts ning nii suurt vahet kvartaliti võrreldes ei tule.

Teine asi on see, et mõõdetav eksport ei näita tegelikult majanduskasvu kiirust, vaid pigem ekspordi struktuuri muutust. Meie traditsiooniline, tõeline eksport ? põllumajandustoodang ? on asendunud aparaatidega, aga nende lähetekomponendid tuuakse sisse. Seega ei ole Eestis netoeksport nii kiiresti kasvanud.

Kui aga alguses kaheldi 4 majanduskasvus, siis kahelda enam vaja pole. Et öelda, kas majandus kasvab 5, 6 või 7, tuleb olemasolevaid andmeid detailsemalt analüüsida.