Kas Eesti ettevõtluse aktiivsus on väike?

Kapitali väljavool esimeses kvartalis oli mõjutatud teatud mõttes juhuslikest asjadest ? nt tulenevalt 2000. a probleemist tõid pangad eelmisel aastal raha sisse, mille nad uuel aastal tagasi viisid.

Kui võtta I kvartali maksebilanss ja lugeda, kui suured olid dividendid ja kui suured reinvesteeritud tulud ? see on märkimisväärne summa. Siiski investeeritakse ja laiendatakse.

Erastamine on meil läbi, see kanal investeeringute massilist meelitamist ei võimalda. Uute ettevõtete rajamine Eestisse on kogu aeg olnud tagasihoidlik. Ja välisinvestorid pigem ostavad üles siinsed ettevõtted kui rajavad ise. Üleminekumaad on lääne ettevõtja arvates ikka natuke kahtlane koht. Me peame end paremini näitama. Ja et meile siiski tuleb hästi investeeringuid, näitab, et oleme paremad võrreldes saatusekaaslastega.

Olen nii kaua, kuni Eesti kroon on olnud, hädaldanud, et inflatsioon on kõrge. Kui võtta viimane Tartu Ülikooli ja välisinvesteeringute agentuuri küsitlus, häirivad investoreid suurenevad tootmiskulud. Sisemajanduse kogutoodangust on üle 60% töötasuga seotud kulutused. See näitaja kasvab ca 10% aastas ja inflatsioon on meil 3?4%. Sellist kasvu mitte ükski majandusharu välja ei kannata. See on põhjus, et Eestisse ei investeerita enam nii palju, ei ole nii konkurentsivõimeline.

Väga originaalsed ideed, n-ö Nokia tegemine vms, ei sünni tühjalt kohalt. Ideed sünnivad siis, kui ettevõtjaid, kes on huvitatud katsetamisest, on tuhandeid. Siis ühel tuleb ka pähe Nokia. Kui ettevõtjad on löödud ja tagasitõmbunud, nagu praegu Eestis, ei saa ka selliseid ideid tulla, nad tulevad n-ö hasartmängu miljöös. Mitte siis, kui kõik põõsas istuvad.

Eesti ettevõtjate aktiivsus, nüüd kui majanduskasv on taastunud, on selgelt suurenenud. Rohkem on ka väljastpoolt ettevõtjad, kellel on Eestiga seoses konkreetseid plaane.

Tallina börsil toimuva järgi Eesti ettevõtjate aktiivsust mõõta on vale. Börsile minnakse siis, kui sealt on võimalik suhteliselt lihtsalt ja odavalt vahendeid kaasata. Vaadates aga meie börsi lähiajalugu, siis Tallinna börs lihtsalt ei vasta nende ettevõtete nõuetele. Sellepärast ei saa börsil toimuvat seostada ettevõtete arenguga.

Kindlasti osa ettevõtteid jääb laiendamata ja osa ettevõtjaid jääb Eestisse tulemata seepärast, et meie ettevalmistatud tööjõu sobivus ettevõtjate plaanidega on paigast ära. Võib-olla on puudus riskivalmiduses. Kõrgtehnoloogia ettevõtmiste õnnestumise tõenäosus on raskesti ennustatav, kui nad on algusjärgu rahastamise faasis, samal ajal väljaminekud on suured. Nii pole küsimus ka ideedepuuduses, vaid riskivalmiduse puudumises.