21. august 2000 kell 22:00

Pankrot: loomulik kadu?

Kirjanduse põhjal läheb USAs kõigist alustanud ettevõtjatest pankrotti umbes 2/3. Meie oleme sellest näitajast veel kaugel, kuid paraku ka meil pankrottide arv suureneb ja seda isegi ilma majanduskriisita.

Selle aasta esimesel poolel kuulutasid Eesti kohtud internetis avaldatud ametlike teadete kohaselt välja 175 pankrotti.

Järgnevalt iseloomustan pankrottide paiknemist Eesti kaardil kohtute tööpiirkondade järgi. Aluseks on võetud 2000. aasta esimesel poolaastal väljakuulutatud pankrotid.

Pankrottidest 1/3 (64 pankrotti) kuulutati välja Tallinnas. Pankrotti läinute hulgas oli kõige rohkem osaühinguid (33 ettevõtjat), teisel kohal olid aktsiaseltsid (26).

Oli aga ka 3 mittetulundusühingut, 2 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 1 väikeettevõte. Ametlikes teadetes on märgitud VE, kuid sellist ametlikku lühendit ei ole. Ilmselt on tegemist siiski rudimendiga, mida omal ajal kutsuti väikeettevõtteks. Tuleb märkida, et paraku ei vasta küllalt sageli ametlikes teadetes kasutatud lühendid üldtunnustatutele.

Teisel kohal pankrottide arvult on Tartu ? 19 pankrotti, neist aktsiaseltse 10, osaühinguid 7 ja usaldusühinguid 2.

Arvestades seda, et meie ettevõtlusmaastikul on rohkem osaühinguid, on aktsiaseltside selline pankrotistumine hämmastav.

Kolmandat kohta jagavad Pärnu ja Harjumaa, kus kuulutati pankrot välja 13 ettevõtjale. Pärnus pankrotti tunnistatute hulgas oli 7 osaühingut, 5 aktsiaseltsi ja 1 põllumajandusühistu.

Ka sellist äriühingut nagu põllumajandusühistu ei ole äriseadustiku järgi olemas. Ühistud jagunevad teatavasti tulundusühistuteks ja mittetulundusühistuteks. Ilmselt on siin tegemist tulundusühistuga, mille tegevusvaldkonnaks on põllumajandus.

Selliste arhailiste terminitega puutume veel korduvalt kokku. Harjumaal oli pankrotti kuulutatute hulgas 6 osaühingut, 5 aktsiaseltsi, 1 põllumajandusühistu ja 1 füüsiline isik.

Teatavasti füüsilised isikud võivad olla nii ettevõtjad kui ka mitteettevõtjad ja antud juhul on tegemist just ettevõtlusega mittetegeleva füüsilise isikuga.

Järgmine maakond 10 pankrotiga on vist paljudele üllatuseks Jõgevamaa. Põhiline osa pankrotti läinutest on põllumajandusühistud, mida teadetes on tähistatud PÜ. Jõgeva maakonnas on 6 põllumajandusühistule kuulutatud välja pankrot.

Korduvalt on räägitud massiteabevahendites põllumajanduse raskest olukorrast, kuid 6 pankrotis põllumajandusühistut Jõgevamaal on sotsiaalne fakt, mis näitab Eesti põllumajanduse väljasuremist kuivade arvude keeles. Ja põllumajandusühistud ei lähe pankrotti mitte ainult Jõgeva maakonnas, vaid ka teistes Eestimaa paigus. Pankrotis on ka Tartu maakonnas Sahkapuu talu, mis varustas Tartu annelinlasi aastaid piima ja lihaga. Peale põllumajandusühistute kuulutati pankrot välja ka 1 täisühingule, ühele aktsiaseltsile ja 1 füüsilisest isikust ettevõtjale. Nende näitajate kõrval on just eriti kurb põllumajanduse saatus.

Ida-Virumaal, Viljandimaal ja Valga maakonnas kuulutati välja igaühes 7 pankrotti, see teeb 1 pankrot kuus. Ida- Virumaal läks pankrotti 3 osaühingut, 2 aktsiaseltsi, 1 füüsilisest isikust ettevõtja ja 1 füüsiline isik.

Viljandimaal olid arvud 3 aktsiaseltsi, 3 osaühingut ja 1 põllumajandusühistu ja Valgamaal olid arvud 5 aktsiaseltsi ja 1 osaühing. Lääne-Virumaal kuulutati välja 6 pankrotti, neist 3 osaühingut, 2 aktsiaseltsi ja 1 füüsiline isik. Teistes paikkondades on pankrotte veel vähem. Läänemaal oli 4 pankrotti, Võrumaal, Järvamaal ja Põlvamaal samuti 4 pankrotti, Narvas 3 pankrotti, Saaremaal ja Hiiumaal 3 pankrotti kummaski, Kohtla- Järvel ja Raplamaal 2 pankrotti.

Andmed näitavad, et pankrottide arvu ja ettevõtjate arvu vahel ei ole jäika seost.

Hetkel kuum