- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ringrajasõit muutub tänu turvameetmetele
Hea näide turvameetmete arengust on MM-sarjas osaleva Marlboro Yamaha meeskonna hispaanlasest piloot Carlos Checa, kes möödunud hooajal elas üle mitu rasket kukkumist. Suurtel kiirustel juhtunud õnnetustest hoolimata jäi raskemaks vigastuseks vaid mõranenud sõrmeluu.
Checa ?pääsemisele? olulisemat rolli mängisid ringradade ning võistlusvormide üha suurenev ohutus. Ringradade ehitusest on tänapäeval saanud lausa omaette teadus. Kuna samadel radadel võistlevad nii autod kui ka mootorrattad, tuleb turvameetmete rakendamisel silmas pidada mõlemate vajadusi ? autodega kipuvad õnnetused juhtuma rohkem kurvi sisenemisel, mootorratastega aga kurvist väljumisel.
Väljasõidualades on seni kiiruse vähendamiseks kasutatud laia kruusariba, kuid see ei ole ilmselt parim lahendus: mootorratta peatab kruus liiga äkki, auto aga ei jää sageli seisma enne rajapiiret.
Näitena võib tuua kahekordse vormel-1 maailmameistri Michael Schumacheri õnnetuse mulluselt Silverstone?i etapilt: sakslase Ferrari ületas kruusariba praktiliselt kiirust vähendamata ning paiskus kummivalli, mille tagajärjel Schumacher murdis jalaluu.
Mootorratturite ringrajasõidu MM-sarjas on viimased kaheksa aastat kontrollinud radade turvalisust võistlejate esindaja Franco Uncini. ?Enamik piloote hindab ringradade ohutust heaks,? räägib Uncini. ?See ei tähenda siiski, et meie töö on lõppenud. Hetkel üritame leida kruusaribade asendamiseks sobivaid materjale ning testime ka erinevaid rajapiirdetüüpe.?
Jätkuvat arendustööd teevad ka võistlusriiete ning kiivrite tootjad. Kogu nägu katvad kiivrid tulid esmakordselt kasutusele juba 1970. aastatel, kuid nahast sõiduriietuse, saabaste ja kinnaste ohutuse parandamisele hakati suuremat tähelepanu pöörama alles kaheksakümnendate lõpul. Metallist tugevdustele lisandusid kukkumist pehmendavad silikoonpadjakesed ja õhutaskud, asfaldil libisemisega tekkinud hõõrdumist aitasid vähendad kevlarist ribad.
?Kõige rohkem probleeme on kinnastega ? need peavad olema piisavalt õhukesed, et võimaldada käele head liikuvust, samas aga kaitsma vigastuste eest,? räägib firma Alpinestars president Gabriele Mazarolo.
Ka tänapäevased kiivrid on ülimalt tugevad ning kerged, kaaludes vaid pisut rohkem kui kilo. ?Kiivrid on juba praegu nii kõrgel tasemel, et kõikvõimalikud uuendused on üsna väiksed,? selgitab Bieffe esindaja Enrico Bini.
Headest turvameetmetest hoolimata võib mootorratastel võistlemine nii mõnelegi kõrvaltvaatajale tunduda mõttetult ohtlikuna, piloodid aga on valmis armastatud ala nimel riskima. ?Loomulikult on mootorrattasport ohtlikum kui näiteks poks, kuid mitte nii hull kui mõned inimesed arvavad,? räägib Checa meeskonnakaaslane Max Biaggi.
?Juba siia ilma sündimine on ohtlik!? naljatleb Checa. ?Mulle meeldib võistlemisega kaasnev risk, kuid üritan ohtudele võimalikult vähe mõelda. Ma tean, et vigastuse võimalus on igati reaalne ? inimkeha ei ole loodud selleks, et 200 km/h kiiruse juures asfaldiga kokku põrgata!?
Autor: Pille Russi
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele