Internetiküsitluse võimalused ja karid

Internetil kui uuringute andmekogumisvahendil on kindel koht uuringutööstuses. Küsitluse tulemuste usaldusväärsus sõltub internetiküsitluse eripärade tundmisest. Enne kui otsustada internetiküsitluse kasuks, tuleb läbi mõelda tehnilised võimalused, uuritav sihtrühm, vastajate leidmine, valimi suurus, ankeedi koostamise ning tulemuste väärtustamise iseärasused.

Arvestada tuleb vastajate kontrolli ja anonüümsuse tagamisega ning ankeedikujundamise tarkvara olemasoluga. Tehnilised võimalused määravad ankeedi vormi: e-kirja-põhine või online-tüüpi ankeet. Lisaks saatja tarkvarale tuleb mõelda ka tüüpilise vastaja arvuti tasemele.

Küsitletavad peavad omama isiklikku ligipääsu internetile ning kasutama seda võimalust vähemalt korra nädalas ning soovitavalt kodus. Selline tingimus saab internetiküsitluse korraldamisele sageli komistuskiviks. Interneti kasutajate profiil erineb keskmisest Eesti elanikkonna profiilist üsna märgatavalt. Seega ei iseloomusta internetiküsitluses saadavad vastused kogu elanikkonna tarbimisharjumusi, -eelistusi, valikualuseid, reklaami vastuvõttu ega margiteadlikkust.

Küsitletavaid saab värvata teiste elanikkonna uuringute käigus või internetireklaami kaudu. Eesti oludes soovitan esimest võimalust, sest interneti kogukond on meil liiga väike leidmaks piisavalt palju ja erinevaid vastajaid. Interneti kaudu registreerunud vastajate taustaandmed soovitan telefoni teel üle kontrollida.

Kvantitatiivuuringutes peaks vastajate arv olema soovitavalt üle 400. Kui küsitletavate andmed on piisavad ja aadressid hiljuti kontrollitud, võib väljastatavate ankeetide arv olla ka väiksem. Kuna internetiküsitluses ei sõltu uuringu maksumus niivõrd vastajate arvust, soovitan pigem suuremat hulka küsitletuid.

Suvalise aadressiregistri põhjal väljasaadetud ankeetidest võib meeldetuletuseta laekuda 10?40, vastajate paneeli korral 50?80 ning muudel juhtudel 20?50 protsenti adressaadini jõudnud pöördumistest. USAs läbiviidud uuringust selgus, et ainult 77 protsenti interneti juurdepääsu omavatest vastajatest andis eelnevas telefonivärbamises nõusoleku minna nimetatud veebileheküljele ankeeti täitma. Ligikaudu pooled nõusoleku andnutest sinna ka läksid. Leheküljele jõudnutest alustas ankeedi täitmist 85 protsenti ning ligikaudu pooled neist lõpetasid selle. Tegelik vastamisprotsent oli uuringus 20.

Ankeedi koostamisel ja kujundamisel ei soovita kasutada vastusevarianti ?raske öelda? ega anda ?nuppu? ankeedi täitmise katkestamiseks. Ankeedi kujunduses peaks vältima olukorda, kus vastaja saab mööda ankeeti edasi-tagasi rännata ning muuta varem antud vastuseid.

Internetiküsitluses antud vabas vormis vastused on kas napisõnalised või vastupidi ?sõnaohtrad. Tegelikku käitumist peegeldavad küsimused on täpsemad, sest küsitletav valib endale sobiva ning piisava aja vastamiseks. Vastusevarianti ?ei üks ega teine? kasutatakse sagedasti. Kuna puudub intervjueerija mõju, on vastajad ausamad, kriitilisemad ja vähem tõrksad tundlike teemade suhtes.

Vt. ka võrdlustabelit: Internetiküsitluse valiku nõksud

Autor: Esta Kaal