Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas elavam laenamine viitab tarbimisbuumile?
Näha on küll, et tarbimine kasvab, kuid erinevalt 1997. aastast, mil oli samuti kiire majanduskasv ning soodne olukord rahaturul, võetakse asja praegu ratsionaalsemalt. Praegu ei viita midagi tarbimisbuumi tekkele, laenu võetakse ratsionaalsemalt, vähemaks jääb elementaarsete vajaduste rahuldamiseks tehtavaid laene. Kui oleks tõsine buumi tekke oht, siis oleks see näha impordinäitajates. Ent vaatamata jõulisele majanduskasvule ja soodsamatele laenutingimustele ei ole import plahvatuslikult kasvanud. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga ületab ekspordi kasv endiselt impordi kasvu ning väliskaubanduse defitsiit pole suurenenud. Sealtkaudu võiks oht peamiselt tulla, kuid seal ei viita ohule midagi ? tarbimisbuum viiks väliskaubanduse tasakaalust välja.
Samuti on hoiuste kasv olnud sel aastal niivõrd võimas, et laenude kasv jõuab sellele hädavaevu järele. Kuni laenude kasv on väikesem või enam-vähem võrdne hoiuste kasvuga, mina tõsist probleemi ei näe. Pigem kipub pankadel likviidsust üle jääma. Laenukasv on viimastel kuudel küll veidi kiirenenud, kuid praegu pole näha, et see läheks oluliselt kiiremaks.
Ma arvan, et hetkel küll suurt tarbimisbuumi oodata ei ole. Olukord ei ole siiski võrreldav 1997. aastaga, mil tingimused olid mõnevõrra teised ning mäletatavasti läks siis osa laenurahast börsile.
Praegune laenude kasv on tulnud ratsionaalsematest laenudest, nagu näiteks eluasemelaen jms, kuigi jah, tuleb tunnistada, et oma osa on ses ka puhtal tarbimisel. Laenukasv ei ole aga järele jõudnud hoiuste kasvule.
Tarbimislaenud on praegu märksa kallimad kui need laenud, mille pealt see laenukasv on tulnud, seepärast ei saanud ma päris täpselt aru, miks keskpank võimalikust tarbimisbuumiohust rääkima hakkas. Ma arvan, et täna on sellest vara rääkida.
Ohust võib muidugi alati rääkida ses mõttes, kas see on suur, keskmine või väike. Ja täna võib öelda, et see oht on kusagil väikese ja keskmise vahepeal. Ma millegipärast usun, et kui see oht hakkab üle keskmise minema, õnnestub õigel momendil piduritele vajutada. Neid institutsioone, kes saavad seda teha, on õige mitu alustades pankadest (intresside tõstmine) ja lõpetades valitsussektoriga.
Ma arvan, et mingi seltskond võiks majanduskasvu pealt oma tarbimist praegu hoopis suurendada, aga väga raske on öelda, kui suur see seltskond võiks olla ning näiteks kui põhjendatud võiks olla jooksevkonto defitsiit 6 või 7 mingi perioodi jooksul.