Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlastele meeldib Euroopa Liidus
Nagu kõik siin maailmas on suhteline, nii ka taanlaste iseolemispüüd. Mäletatavasti astus Taani Euroopa Liitu 1973. aastal ehk samal aastal kui tema suurim kaubanduspartner Suurbritannia. Kui britid oleksid praegu kuulunud rahaliitu, poleks taanlased ilmselt nii ELi-vaenulikud olnud, kuid brittide skepsis Mandri-Euroopa ja Saksa-Prantsuse dominantsi suhtes andis neile julgust juurde.
Soomlastega on teine lugu. Teisest maailmasõjast kuni 1990. aastateni kaitsesid nad oma rahvuslikke huve poliitilise lömitamisega NSV Liidu ees, ent kohe, kui naaberkoloss vajus kokku, kasutasid nad oma võimaluse ära. Seda sammu ärgitas neid astuma suurim kaubanduspartner Rootsi, kes soomlasi teavitamata esitas ELi astumise avalduse 1991. aasta juulis. Pärast hetkelist kõhklust andis Soome oma ühinemistaotluse üle 1992. aasta märtsis ja alates 1. jaanuarist 1995 on mõlemad ELi täisliikmed.
Kui vaadata soomlaste ootusi, lootusi ja kartusi enne ELi astumist ja jälgida viis aastat hiljem nende täitumist või mittetäitumist, võib tõdeda, et suuri tagasilööke pole olnud, konstateeris SITRA fondi Euroopa 2020 projektijuht Peter Ekholm.
Enne ELi astumist peetud rahvahääletusel uskusid poolthääletajad, et Euroopa Liidus paraneb Soome julgeolek ebakindla Venemaa naabruses ja et Soome kindlustab sellega oma kuulumist läänemaailma.
Usuti, et liikmeksolek kiirendab majanduskasvu, vähendab kõrgeid makse ja töötust, alandab toiduainete hinda ja parandab rahvusvahelise koolituse võimalusi. ELi vastased hirmutasid sellega, et ELi liikmena minetab Soome osa oma iseseisvusest ning et tema põllumajandus ja toiduainetööstus satuvad ületamatutesse raskustesse.
Kuidas siis Soomel on tegelikult läinud? ELis on Soome majanduskasv olnud keskmiselt 5 aastas ja töötus langenud 1994. aasta 16,5 protsendilt alla kümne protsendi. Õnnestunult saadi kontrolli alla inflatsioon, kui palga tõusuks määrati tootlikkuse kasvu ja piirinflatsiooni summa.
Kuna Soome firmad tegutsesid juba enne EFTA kaudu Euroopa majanduspiirkonnas, siis ELi siseturg eksporti eriti ei suurendanud. Võitis aga Soome tarbija, sest paljude toiduainete hinnad kukkusid liitumisel enam kui 10. Mitmekesistus Soomes müüdavate kaupade sortiment ning ELi survel toimunud elektri- ja telefonimonopolide kaotamine on alandanud elektri ja kaugekõnede hinda. Välismaal õppivate tudengite arv tõusis 1995. aasta 1660-lt viis aastat hiljem 3400-le. Täitunud pole aga kõrgete maksude alandamise lootus ? viis aastat hiljem on üldine maksukoormus endiselt 50 tasemel ehk märgatavalt üle ELi keskmise.
Nagu algul kardeti, ongi kõige sandimini läinud talunikel. Mullu detsembris, kui Helsingis peeti Soome eduka eesistumisperioodi lõpetanud ELi tippkohtumist, põletasid vihased talunikud ELi lippe ja tõmbasid sümboolselt võlla põllumajandusministrit meenutava nuku.
Põhjust rahulolematuseks jätkub, sest põllumajandustoodete hinnad on 1994. aastaga võrreldes kukkunud poole võrra ja talude arv on kahanenud 10 000 võrra.
Eriti teeb talunike meele mõruks see, et järjest kahaneb nende sissetulek toodete müügist ja kasvab toetuste osakaal, mida tuleb taotleda kümnete keerukate blankettide täitmisega.
Alandavaks peavad ausa loomuga talunikud ka bürokraatlikku järelevalvet, mida teostavad satelliidid ja kontrollid. Kui näiteks lehma kõrva märgistus ei klapi blanketil ja tegelikkuses, võib toetusest kergesti ilma jääda.
Kui vaadata 1999. aasta sügisel EVA (Elinkeinoelämän Valtuuskunta) ja 2000. aasta kevadel välisministeeriumi Euroopa-info ameti tehtud rahvaküsitluse tulemusi, siis suhtus 44 vastanutest ELi liikmeksolekusse positiivselt, 27 neutraalselt ja ainult 26 nõudis sealt lahkumist.
Vastavalt 66 ja 50 arvas, et EL on aidanud Soomel vabaneda Venemaa ja Rootsi mõju alt.
Soome on ELis jätkanud oma traditsioonilist reaaloludega kohanemise poliitikat ja see on toonud talle edu. Keskendudes eelkõige oma rahvuslike huvide eest seismisele, on Soome pälvinud ELis suurema respekti kui aktiivselt sekkuv Rootsi. Soome mõjujõudu on aidanud suurendada rahaliitu minek ja eesistujamaa kohustustega edukas toimetulek. Erinevalt Rootsist ja Taanist on Soome kindel ELi tugeva tuumiku kandidaat, kui niisugune peaks tekkima.
Jah, soomlased on rahul oma praeguse positsiooniga Euroopa Liidus ja tahaksid status quo säilitada. Neile ei meeldi ELi ittalaienemine, sest nad kardavad, et see kärbib nende põllumajandustoetusi ja tekitab konkurentsi tööturul. Näiteks ametiühingute keskliidu (SAK) hiljuti tellitud uurimus väitis, et võimaluse korral tuleks Eestist Soome tööle kuni 400 000 inimest. See ei pea paika, vaid on selge inimeste arvamusega manipuleerimine ja nende häälestamine ELi laienemise vastu, arvasid nii EVA esindaja Kai Torvi kui ka Euroopa-info osakonnajuhataja Antti Kuusela.
Euroopa Liidus oldud aastate jooksul on soomlaste huvi Euroopa asjade vastu järsult vähenenud: kui 1994 huvitus neist 80 kodanikest, siis nüüd ainult 58, kusjuures ülejäänud ei huvitu üldse või suhtuvad neisse leigelt. Huvipuudust näitasid ka 1999. aasta ELi parlamendivalimised, millest võttis osa ainult 31,4 kodanikest.
?Mina ei ole selle viie aastaga mingit muutust kogenud,? ütles Helsingi taksojuht Pekka Mäkinen.
Ja ometi on Helsingi muutunud euroopalikumaks: tänavakohvikute toolid on pööratud näoga tänava poole nagu Pariisis ja Grand Marina hotelli hommikusöögimeeleolu meenutab Kesk-Euroopa hotelle.