Soomlastele meeldib Euroopa Liidus

Enne ELi astumist peetud rahvahääletusel uskusid poolthääletajad, et Euroopa Liidus paraneb Soome julgeolek ebakindla Venemaa naabruses ja et Soome kindlustab sellega oma kuulumist läänemaailma.

Usuti, et liikmeksolek kiirendab majanduskasvu, vähendab kõrgeid makse ja töötust, alandab toiduainete hinda ja parandab rahvusvahelise koolituse võimalusi. ELi vastased hirmutasid sellega, et ELi liikmena minetab Soome osa oma iseseisvusest ning et tema põllumajandus ja toiduainetööstus satuvad ületamatutesse raskustesse.

Kuidas siis Soomel on tegelikult läinud? ELis on Soome majanduskasv olnud keskmiselt 5 aastas ja töötus langenud 1994. aasta 16,5 protsendilt alla kümne protsendi. Õnnestunult saadi kontrolli alla inflatsioon, kui palga tõusuks määrati tootlikkuse kasvu ja piirinflatsiooni summa.

Kuna Soome firmad tegutsesid juba enne EFTA kaudu Euroopa majanduspiirkonnas, siis ELi siseturg eksporti eriti ei suurendanud. Võitis aga Soome tarbija, sest paljude toiduainete hinnad kukkusid liitumisel enam kui 10. Mitmekesistus Soomes müüdavate kaupade sortiment ning ELi survel toimunud elektri- ja telefonimonopolide kaotamine on alandanud elektri ja kaugekõnede hinda. Välismaal õppivate tudengite arv tõusis 1995. aasta 1660-lt viis aastat hiljem 3400-le. Täitunud pole aga kõrgete maksude alandamise lootus ? viis aastat hiljem on üldine maksukoormus endiselt 50 tasemel ehk märgatavalt üle ELi keskmise.

Nagu algul kardeti, ongi kõige sandimini läinud talunikel. Mullu detsembris, kui Helsingis peeti Soome eduka eesistumisperioodi lõpetanud ELi tippkohtumist, põletasid vihased talunikud ELi lippe ja tõmbasid sümboolselt võlla põllumajandusministrit meenutava nuku.

Põhjust rahulolematuseks jätkub, sest põllumajandustoodete hinnad on 1994. aastaga võrreldes kukkunud poole võrra ja talude arv on kahanenud 10 000 võrra.

Eriti teeb talunike meele mõruks see, et järjest kahaneb nende sissetulek toodete müügist ja kasvab toetuste osakaal, mida tuleb taotleda kümnete keerukate blankettide täitmisega.

Alandavaks peavad ausa loomuga talunikud ka bürokraatlikku järelevalvet, mida teostavad satelliidid ja kontrollid. Kui näiteks lehma kõrva märgistus ei klapi blanketil ja tegelikkuses, võib toetusest kergesti ilma jääda.