Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlastele meeldib Euroopa Liidus

    Nagu kõik siin maailmas on suhteline, nii ka taanlaste iseolemispüüd. Mäletatavasti astus Taani Euroopa Liitu 1973. aastal ehk samal aastal kui tema suurim kaubanduspartner Suurbritannia. Kui britid oleksid praegu kuulunud rahaliitu, poleks taanlased ilmselt nii ELi-vaenulikud olnud, kuid brittide skepsis Mandri-Euroopa ja Saksa-Prantsuse dominantsi suhtes andis neile julgust juurde.
    Soomlastega on teine lugu. Teisest maailmasõjast kuni 1990. aastateni kaitsesid nad oma rahvuslikke huve poliitilise lömitamisega NSV Liidu ees, ent kohe, kui naaberkoloss vajus kokku, kasutasid nad oma võimaluse ära. Seda sammu ärgitas neid astuma suurim kaubanduspartner Rootsi, kes soomlasi teavitamata esitas ELi astumise avalduse 1991. aasta juulis. Pärast hetkelist kõhklust andis Soome oma ühinemistaotluse üle 1992. aasta märtsis ja alates 1. jaanuarist 1995 on mõlemad ELi täisliikmed.
    Kui vaadata soomlaste ootusi, lootusi ja kartusi enne ELi astumist ja jälgida viis aastat hiljem nende täitumist või mittetäitumist, võib tõdeda, et suuri tagasilööke pole olnud, konstateeris SITRA fondi Euroopa 2020 projektijuht Peter Ekholm.
    Enne ELi astumist peetud rahvahääletusel uskusid poolthääletajad, et Euroopa Liidus paraneb Soome julgeolek ebakindla Venemaa naabruses ja et Soome kindlustab sellega oma kuulumist läänemaailma.
    Usuti, et liikmeksolek kiirendab majanduskasvu, vähendab kõrgeid makse ja töötust, alandab toiduainete hinda ja parandab rahvusvahelise koolituse võimalusi. ELi vastased hirmutasid sellega, et ELi liikmena minetab Soome osa oma iseseisvusest ning et tema põllumajandus ja toiduainetööstus satuvad ületamatutesse raskustesse.
    Kuidas siis Soomel on tegelikult läinud? ELis on Soome majanduskasv olnud keskmiselt 5 aastas ja töötus langenud 1994. aasta 16,5 protsendilt alla kümne protsendi. Õnnestunult saadi kontrolli alla inflatsioon, kui palga tõusuks määrati tootlikkuse kasvu ja piirinflatsiooni summa.
    Kuna Soome firmad tegutsesid juba enne EFTA kaudu Euroopa majanduspiirkonnas, siis ELi siseturg eksporti eriti ei suurendanud. Võitis aga Soome tarbija, sest paljude toiduainete hinnad kukkusid liitumisel enam kui 10. Mitmekesistus Soomes müüdavate kaupade sortiment ning ELi survel toimunud elektri- ja telefonimonopolide kaotamine on alandanud elektri ja kaugekõnede hinda. Välismaal õppivate tudengite arv tõusis 1995. aasta 1660-lt viis aastat hiljem 3400-le. Täitunud pole aga kõrgete maksude alandamise lootus ? viis aastat hiljem on üldine maksukoormus endiselt 50 tasemel ehk märgatavalt üle ELi keskmise.
    Nagu algul kardeti, ongi kõige sandimini läinud talunikel. Mullu detsembris, kui Helsingis peeti Soome eduka eesistumisperioodi lõpetanud ELi tippkohtumist, põletasid vihased talunikud ELi lippe ja tõmbasid sümboolselt võlla põllumajandusministrit meenutava nuku.
    Põhjust rahulolematuseks jätkub, sest põllumajandustoodete hinnad on 1994. aastaga võrreldes kukkunud poole võrra ja talude arv on kahanenud 10 000 võrra.
    Eriti teeb talunike meele mõruks see, et järjest kahaneb nende sissetulek toodete müügist ja kasvab toetuste osakaal, mida tuleb taotleda kümnete keerukate blankettide täitmisega.
    Alandavaks peavad ausa loomuga talunikud ka bürokraatlikku järelevalvet, mida teostavad satelliidid ja kontrollid. Kui näiteks lehma kõrva märgistus ei klapi blanketil ja tegelikkuses, võib toetusest kergesti ilma jääda.
    Kui vaadata 1999. aasta sügisel EVA (Elinkeinoelämän Valtuuskunta) ja 2000. aasta kevadel välisministeeriumi Euroopa-info ameti tehtud rahvaküsitluse tulemusi, siis suhtus 44 vastanutest ELi liikmeksolekusse positiivselt, 27 neutraalselt ja ainult 26 nõudis sealt lahkumist.
    Vastavalt 66 ja 50 arvas, et EL on aidanud Soomel vabaneda Venemaa ja Rootsi mõju alt.
    Soome on ELis jätkanud oma traditsioonilist reaaloludega kohanemise poliitikat ja see on toonud talle edu. Keskendudes eelkõige oma rahvuslike huvide eest seismisele, on Soome pälvinud ELis suurema respekti kui aktiivselt sekkuv Rootsi. Soome mõjujõudu on aidanud suurendada rahaliitu minek ja eesistujamaa kohustustega edukas toimetulek. Erinevalt Rootsist ja Taanist on Soome kindel ELi tugeva tuumiku kandidaat, kui niisugune peaks tekkima.
    Jah, soomlased on rahul oma praeguse positsiooniga Euroopa Liidus ja tahaksid status quo säilitada. Neile ei meeldi ELi ittalaienemine, sest nad kardavad, et see kärbib nende põllumajandustoetusi ja tekitab konkurentsi tööturul. Näiteks ametiühingute keskliidu (SAK) hiljuti tellitud uurimus väitis, et võimaluse korral tuleks Eestist Soome tööle kuni 400 000 inimest. See ei pea paika, vaid on selge inimeste arvamusega manipuleerimine ja nende häälestamine ELi laienemise vastu, arvasid nii EVA esindaja Kai Torvi kui ka Euroopa-info osakonnajuhataja Antti Kuusela.
    Euroopa Liidus oldud aastate jooksul on soomlaste huvi Euroopa asjade vastu järsult vähenenud: kui 1994 huvitus neist 80 kodanikest, siis nüüd ainult 58, kusjuures ülejäänud ei huvitu üldse või suhtuvad neisse leigelt. Huvipuudust näitasid ka 1999. aasta ELi parlamendivalimised, millest võttis osa ainult 31,4 kodanikest.
    ?Mina ei ole selle viie aastaga mingit muutust kogenud,? ütles Helsingi taksojuht Pekka Mäkinen.
    Ja ometi on Helsingi muutunud euroopalikumaks: tänavakohvikute toolid on pööratud näoga tänava poole nagu Pariisis ja Grand Marina hotelli hommikusöögimeeleolu meenutab Kesk-Euroopa hotelle.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Balti aktsiaturul tugev tõusupäev
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.