Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja peab olema 2001. aastal agressiivne

    Äripäev on veendunud, et käesoleva aasta teisel poolel ning järgmisel aastal majanduse areng kiireneb ning pikas perspektiivis jäävad turule need ettevõtted, kes julgevad ja suudavad oma tegevust laiendada.
    Aasta 2000 on olnud edukas eeskätt Eesti eksportööridele, kes on osanud välisnõudluse suurenemise enda kasuks pöörata. Kokkuvõttes on Eesti ekspordimaht kasvanud keskeltläbi 50. Kindlasti on see kasv tingitud kehvast 1999. aastast, nõrgast eurost ja uute finantseerimisallikate leidmisest. Eesti Panga andmetel moodustab siseturule orienteeritud majandusharude osa ligi 80 liisingufirmade ja pankade laenuportfellist, mis tähendab, et meie eksportöörid on leidnud endale soodsamad rahastamisallikad välismaalt.
    Nüüd ei tohi jääda loorberitele puhkama. Ei tohi rahulduda sellega, et valdav osa ekspordist läheb stabiilsesse ja lähedal asuvasse Euroliitu ? eeskätt Soome ja Rootsi ? ning leppida sealt teenitava tuluga. Kui Euroopa Liidus on leitud kindlad partnerid, siis on õige aeg üritada agressiivsemalt siseneda kaugematele (Põhja-Ameerika, Aasia) või riskantsetele (Venemaa) turgudele.
    Eesti eksport tähendab suuresti allhanke tegemist Skandinaavia firmadele. Järgmine samm siit edasi on oma partnerit veenda, et viimane tooks kasvõi osade oma toodete tootmise Eestisse. Tavaliselt tähendab see ka allhanget teinud firma aktsiate osalist maha müümist oma lääne partnerile. Seda ei maksa aga karta. Varsti ei ole Eesti enam kõige sobivam paik allhanketööde tegemiseks. Meie tööjõud kallineb, energia kallineb ja selline areng on paratamatu, kui soovime, et inimeste jõukus suureneks ning loodushoid paraneks.
    ?Jõu vastu ei saa,? ütles Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt majanduskonverentsil ?Äriplaan 2001? Eesti ettevõtete müümist kommenteerides. Nende jaoks, kes ei ole nõus oma firmat maha müüma, tiheneb konkurents.
    Loomulikult on neid, kes meie seisukohaga ei nõustu. Raske on ette näha, mis toimub nafta hinnaga ja kuidas see mõjutab maailmamajanduse arengut. Targem on kinnistada sidemeid Euroopas olevate partneritega ja vältida riskimist uutele turgudele minekuga. Majandus areneb tsükliliselt, igale tõusule järgneb langus ning mahukad investeeringud võivad langusperioodil saada ettevõttele saatuslikuks, hoiatavad meie oponendid.
    Tagasihoidlike eesmärkide ja riskijulguseta aga äris kaugele ei jõua. Tegevuse koomale tõmbamisele peab hakkama mõtlema siis, kui majanduskonjunktuur halveneb ning majanduse kasvutempo aeglustub. Täna järgmiseks aastaks plaane tehes on aga õigem arvestada kiire majanduskasvu jätkumisega. Et edu saavutada, peab ettevõtja kasvatama oma ettevõtet kiiremini, kui kasvab majandussektor, milles ta tegutseb.
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Eesti Pagar peaks riigile tagasi maksma miljoni, sellest pool on viivis
Kaugel 2009. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) abiga soetatud vormileiva ja röstsaia tootmisliin töötab Eesti Pagaris tänini, samuti ei näita raugemise märke vaidlus selle ostmiseks saadud toetuse üle.
Kaugel 2009. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) abiga soetatud vormileiva ja röstsaia tootmisliin töötab Eesti Pagaris tänini, samuti ei näita raugemise märke vaidlus selle ostmiseks saadud toetuse üle.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.