Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja peab olema 2001. aastal agressiivne
Äripäev on veendunud, et käesoleva aasta teisel poolel ning järgmisel aastal majanduse areng kiireneb ning pikas perspektiivis jäävad turule need ettevõtted, kes julgevad ja suudavad oma tegevust laiendada.
Aasta 2000 on olnud edukas eeskätt Eesti eksportööridele, kes on osanud välisnõudluse suurenemise enda kasuks pöörata. Kokkuvõttes on Eesti ekspordimaht kasvanud keskeltläbi 50. Kindlasti on see kasv tingitud kehvast 1999. aastast, nõrgast eurost ja uute finantseerimisallikate leidmisest. Eesti Panga andmetel moodustab siseturule orienteeritud majandusharude osa ligi 80 liisingufirmade ja pankade laenuportfellist, mis tähendab, et meie eksportöörid on leidnud endale soodsamad rahastamisallikad välismaalt.
Nüüd ei tohi jääda loorberitele puhkama. Ei tohi rahulduda sellega, et valdav osa ekspordist läheb stabiilsesse ja lähedal asuvasse Euroliitu ? eeskätt Soome ja Rootsi ? ning leppida sealt teenitava tuluga. Kui Euroopa Liidus on leitud kindlad partnerid, siis on õige aeg üritada agressiivsemalt siseneda kaugematele (Põhja-Ameerika, Aasia) või riskantsetele (Venemaa) turgudele.
Eesti eksport tähendab suuresti allhanke tegemist Skandinaavia firmadele. Järgmine samm siit edasi on oma partnerit veenda, et viimane tooks kasvõi osade oma toodete tootmise Eestisse. Tavaliselt tähendab see ka allhanget teinud firma aktsiate osalist maha müümist oma lääne partnerile. Seda ei maksa aga karta. Varsti ei ole Eesti enam kõige sobivam paik allhanketööde tegemiseks. Meie tööjõud kallineb, energia kallineb ja selline areng on paratamatu, kui soovime, et inimeste jõukus suureneks ning loodushoid paraneks.
?Jõu vastu ei saa,? ütles Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt majanduskonverentsil ?Äriplaan 2001? Eesti ettevõtete müümist kommenteerides. Nende jaoks, kes ei ole nõus oma firmat maha müüma, tiheneb konkurents.
Loomulikult on neid, kes meie seisukohaga ei nõustu. Raske on ette näha, mis toimub nafta hinnaga ja kuidas see mõjutab maailmamajanduse arengut. Targem on kinnistada sidemeid Euroopas olevate partneritega ja vältida riskimist uutele turgudele minekuga. Majandus areneb tsükliliselt, igale tõusule järgneb langus ning mahukad investeeringud võivad langusperioodil saada ettevõttele saatuslikuks, hoiatavad meie oponendid.
Tagasihoidlike eesmärkide ja riskijulguseta aga äris kaugele ei jõua. Tegevuse koomale tõmbamisele peab hakkama mõtlema siis, kui majanduskonjunktuur halveneb ning majanduse kasvutempo aeglustub. Täna järgmiseks aastaks plaane tehes on aga õigem arvestada kiire majanduskasvu jätkumisega. Et edu saavutada, peab ettevõtja kasvatama oma ettevõtet kiiremini, kui kasvab majandussektor, milles ta tegutseb.