Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Merita näeb kasvu Baltimais ja Poolas
?Koduturult enam kasvu ei tule,? ütles MeritaNordbankeni Balti ja Poola haru asedirektor Heikki Viitanen.
Viitani sõnul tuleb Balti ja Poola turust siiski eraldi rääkida. Kui Poola turg on ?määratult suur?, siis Balti riikides on Merita Rootsi SEB ja Swedbanki positsiooni arvestades tagaajaja rollis.
?Turuosa kasvatamine Balti riikides ei ole nii keeruline kui Põhjalas, kus truudus oma pangale on hoopis teisel tasemel,? ütles Viitanen, tõrjudes väidet, et Merita on Balti riikides rongilt maha jäänud.
?Meie strateegia on orgaanilise kasvu tee ning 100 osalus tütarpankades. Oleme ?madala riski pank?, mille tegevus peab olema tulutoov,? ütles Viitanen, ?sihime paari aasta pärast 10?20 turuosa Balti riikides.?
Merita tegutseb Balti riikides filiaalide kaudu, mis ei ole Merita tütarpangad.
?See stiil muutub ELis valdavaks,? usub Viitanen.
Kevadel avas Merita filiaali Leedus, ostes ära Prantsuse panga Société Générali Leedu haru. Viitaneni sõnul on start olnud lennukas ning edasiminek Leedu turul tugev.
Merita tegevus Eestis ja Lätis on samas mastaabis.
Viitanen tõstab esile Merita ulatuslikku liisingutegevust Balti turul. Eestis antakse 40 firmalaenudest liisingu vormis. Meritale kuulub 100 Tööstusliisingu aktsiatest.
Trigon Kapitali analüütik Toomas Reisenbuk ei jaga siiski Merita optimismi.
?Merita valis teise strateegia kui Rootsi pangad. Rootslased võtsid suuri riske ja jätsid ametisse kohaliku juhtkonna. See on oluline, kuna kohalikud tunnevad olusid paremini. Merita orgaaniline kasv ei ole õieti kuhugi viinud,? ütles Reisenbuk, kes ei usu, et pangandusturul tuleks suuremaid ümberjagamisi.
?Eestis jääb Merita väikeseks pangaks,? ennustab Reisenbuk.
Autor: ÄP