Investeerimisel tuleb arvestada hilisemat maksukohustust

Kuna iga investori eesmärk on saada investeeringutelt maksimaalselt tulu, on nende huvides seadusega lubatud ulatuses maksukohustust vähendada või edasi lükata.

Maksukohustuse edasilükkamine võimaldab investoril kauem kasutada investeeringuteks vajalikku kapitali ning seeläbi teenida suuremat tulu.

ASi PricewaterhouseCoopers maksuosakonna juhataja Aare Kuristi sõnul annab väga hea võimaluse maksukohustuse tulevikku nihutamiseks 1. jaanuaril 2000 jõustunud uus tulumaksuseadus, mis muutis Eesti juriidiliste isikute maksustamise põhimõtteid. ?Juhul kui investor asutab osaühingu ning investeerib selle kaudu, saab ta maksukohustuse edasi lükata kuni hetkeni, kui see osaühing talle kasumit jaotab,? märgib Kurist.

Juhul kui investeeringuid tehakse välisriikidesse, tuleb investoritel arvestada ka välisriikides tekkida võiva maksukohustusega. Sel juhul tasub eelnevalt pöörduda maksunõustaja poole ning uurida topeltmaksustamise vältimise ning maksukoormuse vähendamise võimalusi investeeringute õige struktureerimise teel.

Eri tüüpi investeeringud annavad investorile erinevat liiki tulusid, näiteks dividendid, intressid või kasu vara võõrandamisest. Tululiike maksustatakse üldjuhul erinevalt.

Maksuameti maksude osakonna juhataja asetäitja Kaja Tamme sõnul võib maksustamise seisukohalt investeeringutest saadud tulud jaotada kahte rühma ? maksuvabad ja maksustatavad. Maksustatavate tulude maksumääraks on 26.

Paljudel juhtudel on maksustamise seisukohast vaja teada, kes maksab kellele ja mille eest makstakse.

?Näiteks residendist füüsilisele isikule makstud intressid on üldjuhul maksustatavad,? märgib Kaja Tamm. Erandiks on aga residendist krediidiasutuse, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali või Hüvitusfondi makstud intressid.

Ka dividendide saamisel oleneb maksukohustus sellest, kes on dividendide maksja. Residendist füüsilise isiku tuluks loetakse ainult dividendid ja kasumieraldised, mida maksab välismaa juriidiline isik. Residendist juriidilise isiku makstud dividendid ei ole residendist füüsilise isiku tuluks ja alates aastast 2000 ei kuulu need ka deklareerimisele.

Füüsilise isiku tuluks loetakse ka kasu vara võõrandamisest. Seadus vabastab rea varaga tehtavaid tehinguid, millest saadud kasu ei kuulu maksustamisele (TMS § 15 lg-d 4, 5 ja 6). Näiteks: tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest.

Erinevalt maksustatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud ja muu maksustatava vara võõrandamisest saadud kasu.

Väärtpaberite võõrandamisel annab seadus võimaluse saadud kasust maha arvata samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui kasu, siis nimetatud kahju on võimalik edasi kanda järgmistele maksustamisperioodidele.

Kaja Tamm märgib, et teist liiki maksustatava vara võõrandamisel ? kui ei ole tegemist ettevõtluses kasutatava varaga ? kahjuga sooritatud tehinguid ei arvestata ja deklareerimisele kuulub ainult varaga tehtud tehing, millest saadi kasu. See tähendab, et müügihind oli suurem kui soetusmaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud.

Selle illustreerimseks sobib järgmine näide. Maksumaksja müüb vanaemalt päranduseks saadud maja, mida ta ei kasutanud alalise või peamise elukohana ja saab tehingust kasu 2 000 000 krooni. Samal maksustamisperioodil müüb ta ka suvila, mille oli soetanud aasta tagasi ja saab kahju 40 000 krooni. Sellisel juhul maksustatakse isiku poolt saadud kasu 2 000 000 krooni, mida ei ole võimalik vähendada suvila müügist saadud kahju võrra.

Väärtpaberite võõrandamine ei saa Kaja Tamme kinnitusel olla füüsilisele isikule ettevõtluseks.

Kui residendist isik on soetanud endale välismaa juriidilise isiku aktsiaid, siis on maksustamine Kaja Tamme hinnangul veidi keerulisem.

Kõigepealt on vaja teada, kas see juriidiline isik asub madala maksumääraga territooriumil ja kas see juriidiline isik on Eesti residentide kontrolli all. Kui soetati juriidilise isiku aktsiaid, mida ei saa lugeda madala maksumääraga territooriumil asuvaks, või see juriidiline isik ei ole Eesti residentide kontrolli all, siis toimub maksustamine Kaja Tamme sõnul üldises korras ? see tähendab tulu tekib kasumi jagamisel.

Kui soetati madala maksumääraga territooriumil asuva välismaa juriidilise isiku aktsiaid ja see juriidiline isik on Eesti residentide kontrolli all, siis tuleb vaadata, kui palju kuulub residendile eelnimetatud juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.

Kui otseselt või koos seotud isikutega kuulub residendile vähemalt 10, siis loetakse selle välismaise juriidilise isiku tulu residendi maksustatavaks tuluks ja seda selles osas, mis vastab maksumaksja osale aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile, selgitab Kaja Tamm.

Sama proportsiooni on õigus kasutada ka eelnimetatud juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulude mahaarvamise ja tasutud ning kinnipeetud tulumaksu osa arvestamisel maksustatava tulu leidmisel.

Üheks tulu liigiks varalt on ka tulu vara rentimisest. Kui füüsilise isiku puhul renditakse vara, mille hooldamise ja säilitamisega ei kaasne teenuste või kauba müüki ning kulutusi, siis ei ole tegemist ettevõtlusega ja füüsiline isik ei ole kohustatud enne tegevuse alustamist end registreerima ettevõtjaks. Saadud tulu on Kaja Tamme sõnul füüsilisele isikule maksustatavaks tuluks ja maksumäär on 26.