• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Priit Põldoja: alla 50 000 krooni pole mõtet investeerida

    Vastab Hansabank Marketsi investeeringute juhtimise divisjoni direktor.

    Kas inimesed tunnevad ka viimasel ajal rohkem huvi investeerimisvõimaluste vastu?
    On küll tunda, eriti just viimasel ajal, ehkki turuindeks ei ole seda veel kajastanud. Osalt on seda kindlasti mõjutanud uued tooted, mis turule on tulnud.
    Miks siis investeering nendel huvilistel ikkagi tegemata jääb?
    Paraku on ikka veel meeles 1997. aasta. Teine põhjus, miks kogu Eesti turgu vähe vaadatakse on see, et vähemaks jääb kaubeldavaid aktsiaid. Viimane näide Ühispank oli selles mõttes ühtaegu nii hea kui halb näide.
    Kuidas tundub, kas inimesed tahavad ise otsuseid teha või eelistavad pigem nõustamist?
    Kuigi on tekkinud mitu investeerimisinfot pakkuvat internetikanalit, on minu arvamus, et inimesed siiski tahavad nõustamist. Seejuures on tüüpiline mure, et nad helistavad maaklerile, kuigi tegelikult peaks nõu küsima varahaldajalt, kes oskab turgu vaadata pikema pilguga. Maakleri lühiajalise nägemuse põhjal ei ole mõtet investeerida.
    Kas inimesed investeerimist alustades on valmis paigutama raha pikemaks ajaks, mitte mõneks nädalaks?
    Enamik investoreid Eestis omab ühe kuni kahe aastast investeerimisperspektiivi. Seda nimetavad nad pikaks perspektiiviks. Maailmas on selline aeg lühim investeerimisperiood. Veel lühemaid investeeringuid teevad nn day-traderid, aga seda kohalikele investoritele küll ei soovitaks.
    Kas oma isiklikku vara investeerite Tallinna börsile?
    Jah, üks kolm aktsiat Tallinna börsilt on mul ikka portfellis.
    Millise rahaga üldse on mõtet investeerimistegevust alustada?
    Säästmist võiks alustada alates 5000 krooni ja üle. Panna see mingisse fondi või fondiplaani. Investeerimisel on mõtet siis, kui raha selleks on üle 50 000 krooni. Otse aktsiatesse paigutamiseks jääb ka sellest paraku väheks.
    Kas teil pensioniplaan on?
    Mul on tehtud Hansa fondiplaan. Portfellist 20 protsenti on USA, 20% Euroopa, 20% Skandinaavia, 20 protsenti Aasia ja 20 protsenti Lõuna-ameerika aktsiatest. Iga kuu panen igasse fondi 400 krooni ja loodan, et kui mu vastsündinud poeg on 15, siis saan ta teenitud raha eest kooli saata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Apple'i piirangud kukutavad sotsiaalmeedia aktsiaid
Snapchati emafirma Snapi aktsia kukkus NYSE börsil üle 25 protsendi, kui selgus, millise mõjuga on Apple'i uus privaatsuspoliitika. Languses on ka teiste sotsiaalmeediaettevõtete aktsiad.
Snapchati emafirma Snapi aktsia kukkus NYSE börsil üle 25 protsendi, kui selgus, millise mõjuga on Apple'i uus privaatsuspoliitika. Languses on ka teiste sotsiaalmeediaettevõtete aktsiad.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.