Riik ja ET vaidlevad järjekorra kaotamise üle

Eile kohtusid ASi Eesti Telekom juhatuse esimees Jaan Männik, ASi Eesti Telefon nõukogu esimees Toomas Sõmera, teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema jt, et jätkata läbirääkimisi kontsessioonilepingu asemele tuleva uue lepingu üle. Uue lepingu kohaselt kohustub Eesti Telefon määratud ajaks likvideerima enne 2000. aasta 1. jaanuari laekunud taotluste alusel tekkinud telefonitaotlejate järjekorra ning tagama, et 95 protsendil juhtudest rahuldatakse esitatud telefonitaotlused kahe nädala jooksul.

Telefonijärjekorras on praegu umbes 30 000 potentsiaalset klienti ning läbirääkimiste tulemusena peaks selguma tähtaeg, milleks peab Eesti Telefon järjekorra likvideerima.

Tõnu Naestema ei saanud öelda, mis ajaks orienteeruvalt võidakse telefonijärjekord kaotada. ?Ei tahaks ette rutata, tähtaeg peab olema reaalne, sest tegemist on suurte investeeringutega ja Eesti Telefon peab ka mujale investeerima,? sõnas ta.

ASi Eesti Telefon juhatuse esimees Valdo Kalm ei soovinud eile öelda, kui suuri kulutusi nõuaks telefoni paigaldamine 30 000 kliendile. ?Ei saa öelda, sest kõnelused kestavad veel,? ütles Kalm.

Internetifirma Tele2 strateegia planeerimise direktori Peep Põldsammi sõnul maksab ühe telefoniliini paigaldamine linnas umbes 7000 krooni ning maapiirkonnas

20 000 krooni. ?Selleks antigi Eesti Telefonile monopol, et ta teeks 100 krooni kuus maksva kliendi kohta 20 000 krooni investeeringuid,? ütles Põldsamm.

Maakondades 30 000 inimesele telefoni paigaldamine läheks maksma kuni 600 miljonit krooni.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson on varem ütelnud, et valitsus ei ole rahul, et telefoniseerimine ja digitaliseerimine on läinud plaanituga võrreldes aeglasema tempoga ning on säilinud telefonijärjekord.

?Usun, et Eesti telefoniseerimist ja digitaliseerimist oleks saanud kiiremini teha, aga põhjus pole minu arvates mitte Eesti Telefonis, kes on käitunud tegelikult nii nagu äriettevõttele kohane ja maksimeerinud oma kasumit,? lausus Eesti ühe suurema internetipakkuja AS Uninet Andmeside juhatuse liige Taavi Talvik. ?Pigem on probleem selles, et riik kui kontsessioonilepingu üks osapool oli ääretult passiivne ning alles viimased 1-2 aastat on mõelnud sellele, kui hästi seda lepingut järgitakse.?

Valitsus otsustas möödunud teisipäeva toimunud kabinetiistungil lõpetada Eesti Telefoniga sõlmitud kontsessioonilepingu selle aasta lõpus koos monopoolsete eriõigustega.

Kontsessioonilepingu sõlmis Eesti Telefoniga riigi poolt 1992. aastal teede- ja sideminister Andi Meister. Kontsessioonileping pidanuks kehtima 2017. aastani.

Eesti Telefoni ja teede- ja sideministeeriumi vahelised kõnelused kontsessioonilepingu muutmise üle kestavad selle aasta maikuust.

?Peame suutma läbirääkimisega hakkama saada novembri lõpuks, siis vajab uus leping teede- ja sideministri ja Eesti Telefoni nõukogu heakskiitu, kõik see võtab aega,? rääkis Naestema.

Järgmine kohtumine osapoolte vahel toimub 13. novembril.

19.10.2000 Valitsus ET suhtes rahulolematu

18.10.2000 Valitsus soovib kontrolli Eesti Telefoni üle