Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dagens Industri: Sedamööda, kuidas Euroopa ühisraha euro kurss langeb, kahaneb usaldus Euroopa Keskpanga presidendi Wim Duisen-bergi vastu. See lisab kuulujutte tema ametist lahkumise kohta.
Kriitikud väidavad, et oktoobri algul keskpanga kergitatud intress võib kahjustada nõrka Euroopa konjunktuuri. Lisaks on eurot tõsiselt kahjustanud Duisenbergi eelmise nädala ütlus, et Lähis-Ida rahutused ei anna põhjust euro toetuseks sekkuda. Selle tagajärjel langes euro kurss kesknädalal dollari suhtes rekordiliselt madalale. Kokku on euro pärast kasutuselevõtmist 1. jaanuaril 1999 kaotanud oma väärtusest juba 34.
Duisenbergi järglaseks on peetud prantslast Jean-Claude Trichet?d, kes aga on mässitud Credit Lyon-nais?ga seotud skandaali. Arvesse ei tule ka Duisenbergi asetäitja Christian Noyer, sest tema mandaat lõpeb varsti. Mitu asjatundjat on hakanud uue keskpanga juhina mainima soomlanna Sirkka Hämäläinenit.
Helsingin Sanomat: Soome, Rootsi ja Taani on eri meelt selles, kuidas kaitsta Põhjala ühiseid huve Euroopa Liidus. Nii muutub kuulus aastatepikkune Põhjamaade koostöö tasapisi anekdoodiks. Soome soovib pääseda ELi tuumikriikide hulka, Taani ja Rootsi püsivad sellest väljaspool. Soome soovib tugevat komisjoni, Taani ja Rootsi meelest tuleks tugevdada ministrite nõukogu. Taani pidurdab ühist sotsiaalpoliitikat, Rootsi ja Soome peavad seda jälle väga tähtsaks.
Erimeelsused tulevad esile ka nende suhtumises ELi reformidesse. Isegi europarlamendis on Põhjamaade esindajad harva koostööaltid.
Taloussanomat: Soome riik soovitab avaliku sektori firmades võtta kasutusele personalifondid, mille eesmärk on ergutada töötajaid samamoodi kui erafirmades. Riigi palgal on ca 125 000 inimest. Kuigi fondide loomise luba anti paar aastat tagasi, pole seni ühtki fondi loodud. Erasektoris on kokku 40 fondi 100 000 liikmega. Nende raha on paigutatud aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning tulu jagatakse töötajate vahel. Kokku on töötajad sel moel saanud 200 mln marka lisatulu.