Eelarve puudujääk mõjutab laenuintresse

Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri hinnangul on järgmise aasta maksulaekumiste osas olukord üsna pingeline. ?Eelarve suurendamine on väga riskantne tee,? nentis Lauri. ?Riigieelarve tegemisel tasub olla pigem konservatiivne kui ülioptimistlik.?

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on võimalik järgmise aasta eelarve mahtu suurendada kuni 150 mln krooni. ?Rahandusministeerium soovib aga pigem kulude ümbertõstmist kui eelarvemahu kasvatamist,? lisas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson nentis, et rahandusministeerium kardab n-ö õhupumpamise efekti, kuna on viimastel aastatel eelarvet koostanud äärmiselt konservatiivselt.

Jürgensoni hinnangul on aga viimasel aja maksulaekumisi vaadates põhjust optimistlikum olla.

Riigieelarve puudujääk on oluline faktor riigireitingute kujunemisel, mis mõjutavad näiteks laenuintresse. Lauri sõnul pole asi siiski veel nii hull, et see Eestile antud reitinguid oluliselt mõjutaks. ?Meie reiting on olnud küllaltki stabiilne,? märkis Lauri. ?Eesti liigub jõudsalt edasi ja ehk aasta pärast on oodata uut reitingute tõusu ja siis vaadatakse küll väga täpselt kõiki tegureid.?

Daniel Vaarik lisas, et riigieelarve tasakaal mõjutab riigi reitingut palju, sest oskus puudujäägita majandada on selge märk heast riigivalitsemisest.

Lisaks jälgib eelarve tasakaalu mitu rahvusvahelist organisatsiooni, sh Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). ?Kui me eelarve tasakaalus hoiame, annab IMF meile hea hinnangu ja see mõjutab samuti meie mainet välisinvestorite jaoks ja lõpuks ka krediidireitingut,? selgitas Vaarik.

Reitinguagentuur Fitch IBCA tõstis septembri lõpus Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu tasemele BBB+, mis on tugev keskmine.

Eilsel koalitsioonisisesel eelarvearutelul tegi rahandusminister Siim Kallas ettepaneku kärpida kõikjalt protsendi ja jagada see ümber sinna, kus rohkem raha vajatakse.

Jürgensoni sõnul võiks küsida, miks just ühe protsendi. ?Julgen küll kahelda, et ministeeriumid selle ettepaneku üle rõõmustavad,? lisas ta.

Jürgensoni hinnangul tuleb ikkagi tegeleda tulude suurendamisega.

Mingeid otsuseid riigieelarve osas eile veel ei langetatud. Täna õhtul kogunev valitsuskabinet võib paika panna numbri, kui palju eelarvemaht suureneb. Mõõdukad, Isamaaliit ja Reformierakond tahavad eelarvemahtu suurendada, et anda lisaraha koolidele ja regionaalarengule.

?Me ei saa mängida eelarvega nagu kasiinos,? lausus Vaarik. ?Üldse võiks uurida, kelle tuttavad on erinevate väikeste rahaeralduste taga.?

Eelarve kasvu puhul tuleks raha kolmest allikast ? ettevõtete tulumaks, suuremate dividendide võtmine riigi osalusega ettevõtetest ja trahvide laekumise suurenemine. Vaariku sõnul on ettevõtete tulumaksu laekumist võimalik suurendada mõnekümne miljoni võrra. Trahvilaekumiste suurendamine alampalga tõusmise arvel on aga üldse küsitav. ?Siseministeerium on mitu korda öelnud, et suurem trahvilaekumine pole reaalne,? märkis Vaarik.

Jürgensoni hinnangul võiks eelpool nimetatud rahaallikatele lisada veel aktsiisid ja tulu vara võõrandamisest.

Homme on järgmise aasta riigieelarve projekt riigikogus teisel lugemisel. Eelarve maht on projekti järgi 29,45 mld kr.