Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarve puudujääk mõjutab laenuintresse

    Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri hinnangul on järgmise aasta maksulaekumiste osas olukord üsna pingeline. ?Eelarve suurendamine on väga riskantne tee,? nentis Lauri. ?Riigieelarve tegemisel tasub olla pigem konservatiivne kui ülioptimistlik.?
    Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on võimalik järgmise aasta eelarve mahtu suurendada kuni 150 mln krooni. ?Rahandusministeerium soovib aga pigem kulude ümbertõstmist kui eelarvemahu kasvatamist,? lisas ta.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson nentis, et rahandusministeerium kardab n-ö õhupumpamise efekti, kuna on viimastel aastatel eelarvet koostanud äärmiselt konservatiivselt.
    Jürgensoni hinnangul on aga viimasel aja maksulaekumisi vaadates põhjust optimistlikum olla.
    Riigieelarve puudujääk on oluline faktor riigireitingute kujunemisel, mis mõjutavad näiteks laenuintresse. Lauri sõnul pole asi siiski veel nii hull, et see Eestile antud reitinguid oluliselt mõjutaks. ?Meie reiting on olnud küllaltki stabiilne,? märkis Lauri. ?Eesti liigub jõudsalt edasi ja ehk aasta pärast on oodata uut reitingute tõusu ja siis vaadatakse küll väga täpselt kõiki tegureid.?
    Daniel Vaarik lisas, et riigieelarve tasakaal mõjutab riigi reitingut palju, sest oskus puudujäägita majandada on selge märk heast riigivalitsemisest.
    Lisaks jälgib eelarve tasakaalu mitu rahvusvahelist organisatsiooni, sh Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). ?Kui me eelarve tasakaalus hoiame, annab IMF meile hea hinnangu ja see mõjutab samuti meie mainet välisinvestorite jaoks ja lõpuks ka krediidireitingut,? selgitas Vaarik.
    Reitinguagentuur Fitch IBCA tõstis septembri lõpus Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu tasemele BBB+, mis on tugev keskmine.
    Eilsel koalitsioonisisesel eelarvearutelul tegi rahandusminister Siim Kallas ettepaneku kärpida kõikjalt protsendi ja jagada see ümber sinna, kus rohkem raha vajatakse.
    Jürgensoni sõnul võiks küsida, miks just ühe protsendi. ?Julgen küll kahelda, et ministeeriumid selle ettepaneku üle rõõmustavad,? lisas ta.
    Jürgensoni hinnangul tuleb ikkagi tegeleda tulude suurendamisega.
    Mingeid otsuseid riigieelarve osas eile veel ei langetatud. Täna õhtul kogunev valitsuskabinet võib paika panna numbri, kui palju eelarvemaht suureneb. Mõõdukad, Isamaaliit ja Reformierakond tahavad eelarvemahtu suurendada, et anda lisaraha koolidele ja regionaalarengule.
    ?Me ei saa mängida eelarvega nagu kasiinos,? lausus Vaarik. ?Üldse võiks uurida, kelle tuttavad on erinevate väikeste rahaeralduste taga.?
    Eelarve kasvu puhul tuleks raha kolmest allikast ? ettevõtete tulumaks, suuremate dividendide võtmine riigi osalusega ettevõtetest ja trahvide laekumise suurenemine. Vaariku sõnul on ettevõtete tulumaksu laekumist võimalik suurendada mõnekümne miljoni võrra. Trahvilaekumiste suurendamine alampalga tõusmise arvel on aga üldse küsitav. ?Siseministeerium on mitu korda öelnud, et suurem trahvilaekumine pole reaalne,? märkis Vaarik.
    Jürgensoni hinnangul võiks eelpool nimetatud rahaallikatele lisada veel aktsiisid ja tulu vara võõrandamisest.
    Homme on järgmise aasta riigieelarve projekt riigikogus teisel lugemisel. Eelarve maht on projekti järgi 29,45 mld kr.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.