Riigikogu pikendab odavat korteriomandi seadmist

?Momendil ei tundu, et valitsuskoalitsioon ja opositsioon oleksid selles osas eri meelel,? kinnitas seaduseelnõu eest vastutav riigikogu liige Ülo Tärno. ?Usun, et ei peaks küll mingeid takistusi tulema, sest ka majanduskomisjon kiitis selle ühehäälselt heaks,? lisas keskerakondlasest saadik. Erimeelsuste puudumist on tunnistanud ka parlamendienamuse esindajad.

Seaduseelnõu kohaselt lükkuks soodustingimustel, see tähendab eelkõige soodsama hinnaga erastamise lõpptähtaeg edasi 2002. aasta 1. jaanuarini.

Senise korra kohaselt pidanuks maa erastamise hind Tallinnas kerkima hiljemalt uuel aastal, kuna aluseks võetakse 1993. aasta maa maksustamishinna asemel 1997. aasta hinnakiri. Selle järgi on Tallinnas 20 hinnatsooni, kus elamumaa ruutmeetri maksustamishind 1997. aasta hindamisakti järgi ulatub 30 kroonist (Aegna) kuni 900 kroonini (Viru väljaku ümbrus). 1993. ja 1997. aasta hindade vahe on keskmiselt kahekordne.

?Seega jääb veel 13 kuud ja selle ajaga jõuab nii mõndagi ära teha,? lausus Tärno.

Tallinna omandireformi ameti juhataja Vladimir Viies on aga seisukohal, et isegi lisanduva aasta jooksul pole võimalik kõigi taotlustega hakkama saada.

Soodustingimuste lõppemine oleks kõige tugevamalt löönud just Tallinna elanike rahakoti pihta, sest pealinnas on maa erastamata enam kui 103 000 korteriomanikul. Praegu rahuldatakse umbes 2000 taotlust kuus, 13 kuuga kõigi võimalike taotluste rahuldamiseks peaks tempo aga veel ligikaudu neli korda tõusma.

Enamik kümnetest tuhandetest korteriomanikest pole siiski sööstnud odavamat erastamisvõimalust kasutama.

?Ei oska öelda, et oleks rohkem närvitsemist, uksi maha ei murta ja kaklusi pole. Vastuvõttudel ikka käiakse, järjekorrad on, aga seda soosib ka aastaaeg ? kollastest kaartidest saadik on inimesed ikka hakanud sügiseti rohkem oma asju ajama,? rääkis Mustamäe linnaametnik.

Korteriomandi seadmiseks tuleb näiteks Tallinnas läbida 27astmeline protsess, mis venib üldiselt enam kui kaheksa kuu pikkuseks.

Eri etappidel tegelevad asjaga maamõõdufirma, linnaplaneerimisamet, korteriomandi seadmise osakond, omandireformiamet, linnavalitsus ning dokumendid võivad kooskõlastusi läbides seista ühes või teises ametiasutuses kuid.

Üheks takistuseks omandiseadmise protsessis võib osutuda ka liisitud korter, mille kohta ei anna liisingufirma välja omandidokumente.

Näiteks Saku vallavalitsusel on raskusi liisingufirmadelt vajalike dokumentide saamisega, pole tagasisidet järelepärimistele ja valitseb täielik vaikus, ütles Ingrid Põder sealsest maakorraldusteenistusest.

Hansa Liising Eesti kinnisvaraprojekti juhi Sven Soomuste kinnitusel ei takista aga liisingufirma mingil moel maa erastamist. ?Julgen väga selgelt vastu väita, et midagi sellist ei toimu. Pealegi on ju meie otsene huvi, et maa saaks erastatud. Kui klient soovib maad erastada, siis peab ta meile taotluse esitama ja see rahuldatakse. Niisamuti rahuldatakse ühistu pöördumine,? selgitas ta.

Kuid Soomuste lisas, et kui kliendil on vastuväiteid ühistu maaerastamissoovile või pole lihtsalt aega sellega tegeleda, siis võib küll asjaajamine takerduda.