• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuhamäed põlluväetiseks

    Reedel peeti Jõhvis Ida-Virumaa arengukonverentsi, mille üheks kesksemaks teemaks oli põlevkiviõli tootmisel tekkiva poolkoksi kasutamine, selle asemel et seda ladustada tuhamägedesse ja maksta selle eest õlitootjaile üle jõu käivat saastemaksu. Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga pakkus välja poolkoksi põletamise energia saamiseks, kuid see nõuab 1,2 miljardi krooni suurust investeeringut, mille allikaid ei nähta.
    Alternatiivina pakkus elektroonikainsener ja tosina lääneriikides aktsepteeritud patendi omanik Toom Pungas kasutada poolkoksi väetisekomponendina: poolkoksist, turbast ja aktivaatorist komposteeritava väetise Viru Ramm on Pungas Ameerika Ühendriikides patenteerinud juba 1993. aastal.
    Pungase väitel on tal tulnud Viru Rammu kasutuskõlbulikkust rea aastate jooksul üha tõestada, testides seda koos soomlastega erinevates laborites. Seni on nimetatud väetist müüdud vaid 30 000 tonni ümber ja peamiselt Tallinna ümbruse väikeaiapidajatele. Selle põhjuseks võib lugeda ka väetise valmistamiskulusid, mis tõstavad väetise hinna kõrgemalegi kui traditsioonilistel kunstväetistel.
    Seevastu peab Pungas, kes praegu valmistab ette uut väetise tootmisbaasi Kiviõli lähedal, Viru Rammu eeliseks vajadust seda kasutada kord seitsme aasta jooksul, kuna vihm ei pese sellest toitaineid välja. Samal põhjusel sobib põlevkiviõli tootmisjäägi ja turba segamisel saadav põlluramm ka hõreda ja huumusevaese mulla jaoks, nagu näiteks endised põlevkivikarjäärid.
    Oktoobris eraldas riik Ida-Virumaa Agentuuri vahendatava tööstuspiirkondade programmi raames 0,34 miljonit krooni väheväärtuslike maade metsastamise projektile, mille kaudu katsetatakse kolm korda tavalistest puuliikidest produktiivsema paberipuu hübriidhaava kasvu põlevkivikarjäärides Viru Rammuga väetamisel. Projekti raames istutati juba kevadel esimesed haavad Aidu karjääri. Lisaks tasuvusuuringutele plaanitakse riigi rahaga korraldada ka õppepäevi metsaomanikele.
    ?Kolmandiku Eestis praegu vabade maade ehk 200 000 hektari kasutamisel haavaistandusteks saaks aastas toota 3 miljonit tihumeetrit puitu. Sellest omakorda saaks toota 850 000 tonni kõrgeima klassi paberit ja see annaks Eestile umbes 10 miljardit krooni aastas,? on Pungas veendunud.
    Tema sõnul saaks isegi 600 000 tihumeetri puidu tootmisel aastas ehitada paberivabriku, millesse võiksid eestlased investeerida oma hoiuseid ja kus saaks tööd umbes 600 inimest.
    Peale puuistanduste aga sobib Viru Ramm patendiomaniku sõnul ka muudele kultuuridele: suhkrupeedile, linale ja juurviljadele.
    Ka kauaaegne põlevkivitöötlemist juhtinud tehnikateaduste kandidaat Ivar Rooks, kes praegu on Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu Ida-Virumaa esindaja, peab poolkoksi väetisena kasutamist perspektiivikamaks ja vähem investeeringuid nõudvaks kui poolkoksist energia tootmist. ?Kardan ainult, et Viru Rammuks ei õnnestu töödelda kogu õlitootmisel tekkivat koksijääki. Kui seda väetist hakatakse laialdaselt kasutama tehniliste kultuuride jaoks, nagu paberipuu, siis toidukultuuride puhul on arvatavasti raske eelarvamust selle väetise võimalikust mürgisusest murda,? arvab Rooks.
    Poolkoksi veavad Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkiviõlitootjad mägedesse vähemalt 0,7 miljonit tonni aastas. Ületulevast aastast ähvardab keskkonnamaksude järsk tõstmine muuta õlitootmise koksi ladustamise tõttu kahjumlikuks ning õlitootjad võivad minna pankrotti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
S&P 500 aktsiaindeks tõusis uude ajaloolisse tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Selgusid aasta töösturi nominendid
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.