Esmaspäeval Euroopa Liidu (EL) põllumajandusministrite erakorralisel istungil kokku lepitud meetmete järgi on tuleva aasta 1. jaanuarist keelatud liha- ja kondijahu kasutamine loomasöödaks ning tõve suhtes testimata loomaliha kasutamine inimtoiduks.

Abinõudel on arvestatavad tagajärjed ka ELi kaubanduspoliitikale, sest alternatiivne sööt ? soja ja õliraps ? tuleks sisse tuua USAst ja Lõuna-Ameerikast, kus suur osa saagist on geneetiliselt muudetud.

EL toodab aastas 3 miljonit tonni liha- ja kondijahu, loomsete jäätmete põletamine läheks Euroopa Komisjoni hinnangul maksma 3 miljardit eurot.

?Need on väga suured kulutused, kuid see on hind, mida me peame maksma, et taastada tarbijate usaldus,? ütles ELi toiduohutuse eest vastutav volinik David Byrne. See on vajalik ELi siseturu toimimise tagamiseks, et vältida hüsteeriat ja riigipiiride sulgemist teistest riikidest pärit lihale.

Vähemalt viis ELi riiki kehtestas impordikeelu Prantsuse lihale, kui oktoobris selgus, et suured supermarketid on müünud liha, mis on pärit haigusjuhtumiga karjast. Nakatatud liha söömine põhjustab inimestel surmaga lõppevat ajuhaigust.

Loomade hulgas levib haigus loomsetest jäätmetest valmistatud sööda kaudu. Euroopa Liit keelustas liha- ja kondijahu kasutamise juba paar aastat tagasi seoses hullu lehma tõve puhanguga Suurbritannias 1996. aastal, kuid kõik riigid ei ole keeldu täitnud. Ka praegu olid Holland ja Rootsi lauskeelu vastu, väites, et omavad sööda kvaliteedi üle head kontrolli.

Taani, Suurbritannia ja Hispaania suutsid aga viimasel hetkel mõjutada ministreid loobuma keelu laiendamisest kalajahule. Ühtlasi ei laiene keeld loomsetele rasvadele.

Lisaks näeb EL ette kõigi üle 30 kuu vanuste veiste testimise. Liha, mida testida ei jõuta, ostab kokku ja hävitab Euroopa Liit. Kompensatsioonisumma on arvestatud 2 miljonile veisele ja ulatub 870 miljonile eurole.

Soome, Rootsi ja Taani võivad testimise osas ELilt erandi saada, kuid see ei tähenda, et neist riikidest pärit loomaliha ei võiks testida muudes riikides. Soomes näiteks maksab üks test 1170?1300 Eesti krooni, mis tähendaks riigile 78?104 miljoni krooni suurust lisakulutust.

Briti teadlased aga hoiatavad, et testid ei ole piisavalt tundlikud, et tagada täielikult haigusest vaba liha.

?Selleks, et peatada haiguse levik, peab Euroopa üle minema teist moodi põllumajandusele,? kirjutavad Briti valitsust kriisis nõustanud teadlased kirjas Euroopa Komisjonile, kutsudes ELi üles piirama ?tööstuslikku põllumajandust?. Briti teadlaste sõnul on hullu lehma tõbi otsene intensiivse põllumajanduse tagajärg. Samuti arvatakse, et abinõud on hiljaks jäänud.

Esimest korda avastati hullu lehma tõbi 1986. a Suurbritannias, kus nüüd on teada 179 000 tõvejuhtumit. Mujal ELis on see arv 1300. Ühtegi juhtu pole teada Rootsis, Soomes, Austrias, Itaalias ja Kreekas. Surnud on 80 inimest, peaaegu kõik Suurbritannias.