Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estline jääb Merelaevandusele
?Kui bürokraatlikud asjaajamised, mille taga praegu asi seisab, tehingut ära ei tapa, loodame reede õhtuks lepingu sõlmida,? ütles Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant.
Eile keskpäevaks polnud laevu Baltic Kristina ja Regina Baltica omavatelt Euroopa pankadelt veel vastuseid tulnud, omajagu aega võtab ka Küprose laevaregistris muudatuste tegemine, selgitas ta viivituse põhjusi. ?Ka meie tahaks juba Tallinna?Stockholmi liinile pileteid müüa,? märkis Pant.
Hansatee plaani järgi võtab laevafirma nimetatud laevad rendile ja jätkab samal liinil sõitmist, kuid ei osta Estline?i firmat ega kaubamärki. Ta andis mõista, et Hansatee omanikud ei soovi kahjumis liini eest eriti palju maksta. Pandi sõnul on Eesti Merelaevanduse võit seegi, kui firma ei pea enam 75 miljoni krooni ulatuses aastas ASi Estline kahjumit katma. ?Ega meiegi kohe teenima looda hakata, aga me tahame selle liini korda teha,? selgitas ta. Suuremat võitu loodab Pant seejuures kontorikulude olulisest vähenemisest. Kaldapersonalist on Hansatee omanikel kavas üle võtta vaid väike osa rootsi keelt valdavaid inimesi, laevadel võib kinnitamata andmetel tööta jääda 20 protsenti ehk kokku saja inimese ringis. Rootsi-liini ülevõtmise kava ei näe ette ka Estline?ile kuuluva Stockholmi kontori ostmist. Kokku võib seega sõlmitava tehingu tõttu töö kaotada ligi 200 inimest, neist 150 Eestis.
Esimese sammuna soovib Pant muuta Tallinna?Stockholmi laevaliini rootsikeelsest eesti- ja lätikeelseks ehk pöörata enam tähelepanu Baltimaadest ja ka Venemaalt tulevatele klientidele. Liigset kummardamist rootslaste ees on Estline?ile ette heitnud ka kunagi selle teenistuses olnud kapten Erich Moik, kelle sõnul töötasid laevadel kõrgepalgalised Rootsi spetsialistid ja kogu programm oli üles ehitatud rootslaste huve silmas pidades. ?Isegi vesi toodi laeva Rootsist,? tõi Moik näite.
?Me võiks ju hakata ise oma laevadega Estline?iga konkureerima, sest liin on nüüd vaba, aga kardame, et reisijaid ei jätku,? selgitas Pant laevade ülevõtmise vajadust. Mis puutub juttudesse praegu Rootsi-liini sõitvate laevade suunamise kohta Hansatee käsutuses olevale Paldiski?Kappelsäri liinile, siis neist väiksema, Baltic Kristina puhul võib see Pandi sõnul tõesti kõne alla tulla. ?Regina Baltica ei mahu Paldiski sadamasse sissegi,? lausus ta.
Estline?i turundusjuht Marje Braunbrück ütles, et mida rutem lahendus saabub, seda parem kõigile. Ta lisas, et inimesed tahavad rohkem ja täpsemat teavet selle kohta, mis saab edasi. Hansatee vajab tema hinnangul Rootsi vahet sõitmiseks Estline?i töötajate aastatega omandatud kogemusi. ?Rootslane on üsna kapriisne klient ja tahab, et temaga oma keeles suheldaks,? märkis ta, lisades, et ka Soome ja Rootsi turg on väga erinevad. Braunbrücki hinnangul ei saa Hansatee tulevikus siiski läbi ilma Rootsi kontori inimesteta, sest ka sealses terminaalis on vaja tööd korraldada.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember ütles, et tema teada pole ükski Estline?i laeval töötav inimene nõus lõpetama töölepingut poolte kokkuleppel ja kõik loodavad Hansateelt tööpakkumist saada.