- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroliiduga liitumisel tuleb võtta aeg maha
Äripäeva arvates peab Eesti Euroliiduga liitumisprotsessil aja maha võtma ja enne liitumisotsuse langetamist ootama ära ELi sisereformide tulemused.
Praegu me ei tea, millise ühendusega liitume. EL on kõnelenud palju sisereformidest ja kavandatavatest ümberkorraldustest, aga nende läbiviimine läheb vaevaliselt. Hea näide on põllumajandus, kus ei saavutata tõenäoliselt läbimurret enne 2002. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal korraldatavaid valimisi.
Reformide venimine ja Euroliidu jäikus on loomulik, sest tegemist on 15 riigist koosneva ühendusega, millega soovib liituda 12 riiki. Seetõttu on kõiki riike ja huvigruppe rahuldava tulemuse saavutamine keeruline. Ühendus ei saakski toimida nii, et osa liikmete huvid jäetakse lihtsalt arvestamata.
Väljaspool ELi jätkates on Eesti oma arengus paindlikum ja otsuste langetamisel vabam. Kiire liitumine on põhjendatud, kui usume, et omapäi jätkates ei suuda me tagada Eesti majandusele kiiret arengut. Äripäeval sellist veendumust veel tekkinud ei ole.
Toimetus ei taha põllumajandusküsimuste või maksu-, sotsiaal- ja tööpoliitika osas delegeerida otsustusõigust suurtele Euroopa riikidele, sest nende senised otsused ja suund ei ole olnud meile meelepärane.
40 protsenti ELi eelarvest makstakse põllumeestele toetusteks, maksukoormus on enamikus liikmesriikides kõrgem kui Eestis ja sotsiaaltoetused liiga suured. Euroliit kulutab liialt ressursse rikkuse ümberjagamisele direktiivide, nõuete ja piirangute abil. Ühendus toimib seetõttu ebaefektiivselt.
ELi minnes saavutab Eesti majandus stabiilsuse. Eestisse hakkab tulema rohkem välisinvesteeringuid, meid ootab abiraha, Eesti ettevõtjatele avaneb suur turg ja kindlustatakse riigi julgeolek. Need on mõned tugevad argumendid, mida eurooptimistid nimetavad.
Julgeolekut puudutavas väites on kahelnud ka euroametnikud. Eesti okupeerimise puhul ei sõltuks ELi astutavad sammud sellest, kas Eesti kuulub liitu. Turu avanemise väide pole samuti korrektne, sest eeldab Eesti ettevõtjatelt mahukaid investeeringuid, mis väiksematele firmadele käivad üle jõu. Valikuvõimalust ei ole, sest ka kodu- või idaturule tootes tuleb kohati mõttetult rangeid ettekirjutusi täita. Loodetud abirahade maht ei ole nii suur, kui see oli näiteks Iirimaa puhul, sest liitujaid on rohkem. Samuti kaasneb abirahadega kaasfinantseerimise nõue ja siin on allikaks kohalik maksumaksja.
Välisinvesteeringute vool võib hoopis väheneda. Eesti ei ole enam üks väike isepäine riik, vaid osa hallist Euroopast, kes tegutseb sealsete reeglite ja nõuete kohaselt. Jäädes Euroliidust väljapoole, võib just see tegur saada üheks meie riigi konkurentsieeliseks ettevõtjate ja välisinvestorite silmis, sest teised Ida-Euroopa riigid kuuluvad Euroopa Liitu.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele