Mina ei kiirusta sideoperaatorit vahetama

Klientidele tehtav selgitustöö piirdus siiani liituma kutsumisega ja selgitusega, kuidas eri operaatorite kaudu numbrit valida. Vähem pööratakse tähelepanu selgitustele, kuidas suudetakse tagada teenuse kvaliteet ja katkematu ühendus.

Hoomatavalt võib ju tugineda operaatori kogemustele internetiteenuse pakkumisel (kuigi vähemtuntud operaatoritel pole sedagi ette näidata), aga olukorras, kus vaevalt kuu enne teenusega turule tulekut arutletakse alles hindade üle, tekib tõepoolest õigustatud küsimus sidevõrgu väljaehitamisest ja selle töö tagamisest ? hindadest sõltuvad ju oluliselt ka investeeringud ja võrgu väljaarendus, mis on aga pikaajalised tegevused ja vajavad kindlasti planeerimist pikema kui ühekuuse perioodiga.

Teenuse kvaliteedi, sealhulgas klienditeeninduse tagamine on oluline firmaklientidele, sealjuures reklaamivad mitmed operaatorid just enda suunitlust korporatiivühendustele. Selles mõttes erinevad telefoni- ja andmesideühenduse pakkumine teineteisest siiski: kui internetiühendus ei toimi, saame helistades oma asjad ikkagi aetud. Kui aga ka telefonivõrk ei toimi, sest uued operaatorid pole osanud võrgu mahtu õigesti planeerida?kas võime kõneturu avanemisest paradoksaalselt välja lugeda hoopis mobiilioperaatorite käibe suurenemist? Eks näis.

Uute teenuste kasutuselevõtus pole midagi häbiväärset, just selle kaudu toimubki areng. Siiski võib ülisoodsaid boonuseid lubanud reklaamide ajel liitunuile ennustada uute operaatorite teenuste kasutamise soolast hinda, esmajoones just ajas ja närvikulus mõõdetuna.

Optimistidele saame meenutada segadust, mis tekkis Tele2 tasuta internetiteenusega turuletulekul 1999. aasta sügisel. Liitujate arv osutus oodatust suuremaks, põhjustades võrgu ülekoormuse ja tarbijate ajutise rahulolematuse. Kuigi probleemid likvideeriti, võivad sellised tagasilöögid äriklientide seas firma ja teenuse maine mõneks ajaks alla viia. Sarnane tõde on teada mobiilterminalide (telefonide) turult: uute mudelite puhul maksavad esimesed ostjad paljus kinni seadme arendus- ja testimiskulud ning tihti tuleb uuendada vigaseks osutunud tarkvara.

Sideameti peadirektor Jüri Jõema kirjeldas 14. detsembri pressikonverentsil, kuidas sidefirmad küsivad sideametist tegevuslube rohkemaks, kui parajasti tarvis, sh kõneteenuste osutamiseks. Just väiketegijate puhul on alust pessimismiks, kui firmal on olemas universaalteenuse osutamise luba, millega käivad kaasas ka kohustused teenuse kvaliteedi ja muude parameetrite osas. Firmas ei pruugi olla kompetentsi kõige selle tagamiseks viisil, mis kliente enim rahuldaks.

Usun, et 2001. aasta tuleb sideturule huvitav ja murranguline ning konkurents alandab hindu ja parendab teenuste kvaliteeti samamoodi, nagu muudes valdkondades. Reklaamivahust ei piisa aga selle kõigeni jõudmiseks: vajame positiivseid kogemusi tegelikust elust, mis loodetavasti peagi avalikkuseni jõuavad.