Levinuim vastuargument ? tulumaksumäära pole võimalik vähendada, sotsiaalkulud suurenevad, eelarveaugu täitmiseks puuduvad katteallikad. Marju Lauristin ütleb, et maksukoormust ei saa vähendada, kui selle tagajärjel kannatavad vähemkindlustatud inimesed ja avalike teenuste kvaliteet.
Ettevõtte tulumaksureform annab samas meile positiivse näite. Räägiti samuti, et tuleb eelarveauk, aga tegelikult laekus tulumaksu 2000. a ligi 30% prognoositust rohkem. Kui ettevõtte tulumaksureform jättis ettevõtjatele 1 miljardi, siis uus ettepanek jätab inimestele 2001. a eelarve järgi ca 1,7 miljardit. Nii et inimesed, ka vähekindlustatud, pigem võidavad. Esmalt avaldab see mõju tarbimisele, mõne aja pärast ka säästmisele. Kui inimeste sissetulek suureneb, peaksid sotsiaalkulutused vähenema.
Tulumaksu alandamiseks soovib Reformierakond veel sel aastal teha avaliku teenistuse reformi. Maksureformi ühe allikana näeb ÄP veel majanduskasvu. 2001. a riigieelarve õnnestus teha väga konservatiivne ja laekub tõenäoliselt üle. Kui avaliku sektori kulude kärpimise poliitikat jätkatakse, on varsti võimalik ka tulumaksu vähendada. Muuseas, nagu eilne ÄP kirjutas, on maksuameti võlglaste andmebaasis üle 10 000 ettevõtte koguvõlaga üle 4,5 miljardit ? veel üks allikas.
Omavalitsustele tahetakse riigieelarvest üle anda investeeringud ja sotsiaaltoetused, jättes riigile vaid riikliku alluvusega objektid. See delegeerib valdadele suurema vastutuse, sunnib neid säästlikumale majandamisele. Mis päris paljude jaoks tähendab lõppkokkuvõttes ühinemist, st otsest tõuget haldusterritoriaalsele reformile.
Muidugi võib valitsejail tulumaksu vähendades tekkida kiusatus kaotada ära nt võimalus eluasemelaenu intressid maksustatavast tulust maha arvata või tõsta nt käibemaksu. Siis peaks aga tulumaksumäära langus olema suurem kui 6%. ÄP on veendunud, et füüsilise isiku tulumaksu reformi on võimalik teha ka käibemaksu tõstmata.