• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
Viimase viie aasta jooksul kooli pooleli jätnud ligi 20 000 noore ainus võimalus haridusteed jätkata on täiskasvanute gümnaasiumis, kuhu võetakse aga noori alles alates 17. eluaastast, kirjutab Eesti Päevaleht.
Haridusministeeriumi info-ja statistikatalituse juhataja Reet Neudorf ütles, et põhikooli pooleli jätnud noorte suur arv on murettekitav.
Hariduse jätkamine gümnaasiumis või kutsekeskkoolis on võimalik vaid juhul, kui inimesel on käes põhikooli lõputunnistus. ?Kui tal seda pole, ongi tupiktee käes. Samas võiks põhikoolist väljakukkujate arv ideaalis null olla,? möönis Neudorf. Tema sõnul peaksid õpetajad hakkama saama ka ?raskete? noortega.
Gümnaasiumist väljakukkujate suhteliselt suur arv on Neudorfi sõnul tingitud sellest, et inimesed hindavad oma oskusi ja soove üle. ?Võib olla oleks noorel tulnud teha otsus minna kutseõppeasutusse ja sealt edasi vaadata,? leidis Neudorf.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele