- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahapakkumine ja laenud detsembris 2000
Majanduses ringleva sularaha ja residentsete hoiuste mahtu iseloomustavad koondnäitajatena kitsas rahapakkumine (sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused, v.a valitsussektori hoiused) ja laiem rahapakkumine (kitsas rahapakkumine + residentide tähtajalised, säästu- ja valuutahoiused, v. a valitsussektori hoiused). Kitsa rahapakkumise maht oli detsembri lõpus 20,4 mld krooni ja laiema maht 32,7 mld krooni. Võrreldes novembri lõpu seisuga kasvas esimene 738 mln krooni võrra, samal ajal teine alanes 344 mln krooni võrra.
Mõlema aastakasvutempo aeglustus teist kuud järjest. Eelkõige puudutas see laiemat rahapakkumist, mille kasvunäitaja alanes detsembris 26,5ni. See oli tingitud nii tähtajaliste kui valuutahoiuste vähenemisest. Ainsana kasvasid nõudmiseni hoiused. Hoiuseintresside tasemes detsembris olulise tähendusega muutusi aset ei leidnud. Reaalsektori 3?12 kuu pikkuste tähtajaliste kroonihoiuste intress püsis ca 5 tasemel.
Võrreldes 1999. a lõpu seisuga oli välisvaluutahoiuste maht 2000. a lõpuks kasvanud 2,6 mld krooni ehk 67,6 võrra. Peamiselt kajastab välisvaluutahoiuste kõrge aastakasvunäitaja välistehingute elavnemist aasta jooksul. Kuivõrd ligi 60 residentide välisvaluutahoiustest on valdavalt dollarihoiused, on muutuste hindamisel olulised ka EUR/USD vahetuskursi muutused.
Sularahanõudluse aastakasvutempo, mis III kvartali lõpus näitas selgeid aeglustumise märke, alanes aasta viimastel kuudel veelgi. Võrreldes eelmiste aastatega oli sularahanõudluse sesoonne kasv jõulude ja aastavahetuse ajal oluliselt nõrgem. Eelkõige oli see tingitud eelmise aasta lõpu sularaha kõrgest tasemest aasta 2000 probleemide taustal. Teine tõenäoline põhjus on erasektori muutunud maksetavad, kus üha enam eelistatakse sularaha asemel maksekaartidega arveldamist.
Detsembri lõpus kasvasid valitsuse hoiused 343 mln krooni võrra. Selle peamine põhjus oli pankade pankrotimenetlustes tagasisaadud rahasummade tagastamine valitsusele.
Pankade-poolse kodumaise finantseerimise kogumaht ulatus detsembri lõpus 34,7 mld kroonini, millest pangalaenud moodustasid 32,0 mld krooni ning pankade omanduses olevad kohalike ettevõtete võlakirjad 2,7 mld krooni.
Kodumaiste pangalaenude kasvutempo on koos rahapakkumise kiire kasvuga püsinud kõrgel tasemel. Detsembris residentide pangalaenude aastakasv alanes mõnevõrra, ulatudes detsembri lõpus 28,6ni. Osaliselt olid laenuportfelli kasvu aeglustumise taga tehnilised põhjused: ligikaudu 1,2 miljardit krooni residentidele antud laenujäägist vormistati detsembris ümber võlakirjadeks. Laenude ja võlakirjade koondmahu kasv kokkuvõttes oluliselt ei muutunud, ulatudes aasta lõpus 30,6 aastakasvunäitajani. Laenuintresside arengus olulise tähendusega muutusi detsembris aset ei leidnud. Eraettevõtete pikaajaliste välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud keskmine intress püsis 9-10 protsendi tasemel.
2000. a jooksul on pankade koondlaenuportfelli kiiret juurdekasvu mõjutanud aktiivne laenamine finantseerimisasutustele. Detsembri lõpuks oli neile antud laenude ja nende võlakirjade maht pankade bilanssides suurenenud 12,4 mld kroonini ehk aastaga 91,3, mis on kahe aasta kiireim kasvutempo. Samas, laenukasv finantseerimisasutustele ei kajasta ainult kodumaise reaalsektori liisingfinantseerimist, vaid ka edasilaenamist välismaale.
Reaalsektori laenujääkide kasv detsembris aeglustus. Novembris 8,9ni ulatunud residentsetele eraettevõtetele antud laenude ja pankade soetatud võlakirjade aastakasv langes aasta lõpuks 5,3 tasemele ning kahanes selle aasta alguses veelgi.
Eraisikute laenukasv jäi viimase poole aasta kuukasvunäitajate võrdluses detsembris suhteliselt tagasihoidlikuks. Reaalsektori ettevõtete laenuportfelli kasvutempode aeglustumise peamine põhjus on pankade laenustrateegiate rõhuasetuste nihkumine enam liisingpõhise finantseerimise suunas.
Eraettevõtetele antud uutest laenudest suundus detsembris kõige rohkem vahendeid kinnisvarasektorisse ja kaubandusse; uutest laenudest moodustasid need sektorid vastavalt 20,7 ja 16,9. Uute laenude maht jäi varasemate laenude tagasimaksetest väiksemaks, nii et laenujääk ei kasvanud.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele