• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 29.01.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus energiaseadus vajab parandamist

Eestis võeti Energiaseadus vastu 1997. a. Juba siis oli selge, et seadus tuleb põhjalikult ringi kirjutada. Homse päeva Energiaseadus ripub eelnõuna üleval majandusministeeriumi koduleheküljel.
Energiaseaduses hõlmab mõiste kütus gaas-, tahke- ja vedelkütust, mille põlemisel eralduvat soojust kasutatakse energiaallikana (§ 2, lõige 1). Nii oli, on ja saab olema ka tulevikus, kui otsustada viimase eelnõu järgi. Puuduvad vaid energiaallikad, mis ei põle: tuul, vesi ja päike (viimases ?põleb? tõsi küll vesinik heeliumiks).
Kuid seadusesse kirjutati 10.6.1998 juurde, et käesolevas seaduses kütuste kohta sätestatut ei rakendata puidu, turba ja biokütuse suhtes (§ 2, lõige 4). Mida sellega on tahetud öelda? Vormiliselt midagi taolist, kui perenaine tuleks turult ja räägiks, et tal on kotis porgandid, kaalikad ja sellele lisaks veel juurvili.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Klassifitseerimise aluseid vähegi tundev inimene teeb mõistusevastase järelduse, et puit ja turvas ei ole biokütused. Seadus on aga igal juhul kohustuslik, olgu ta siis nii loogikavastaselt koostatud kui tahes. Ka kohtus peetakse näppu seaduse teksti peal. Kütuste klassifikatsiooni põhialuste mittetundmine õhkub ka kehtiva seaduse teistelt lehekülgedelt. Nt käsitletakse erinormide peatükis (§ 281, lõik 1) elektrienergia ostukohustust ettevõtetele, mis toodavad seda vee-, tuule-, või päikeseenergiast, biomassist, jäätmegaasist või jäätmematerjalist.
Tavaliselt käsitletakse taastuva kütusena tõesti jäätmeid, mis tekivad biomassist ja ladustatakse enamasti prügilasse, vahel isegi neid, mis ei teki taastuvatest lähtematerjalidest. Kuna biomassi käsitatakse vaadeldud lõigus kütusena, millest toodetakse elektrit, on biomass biokütuse sünonüüm, mida seadus üldsätete loogika järgi ei peaks käsitlema.
Mida peaks arvama seaduse sellest lõigust klassifitseerimise aluste tundja? Esmalt seda, et jäätmematerjal ja jäätmegaas ei olegi biomass. Või et metsa- või puidutööstuses tekkivad puidujäätmed ja turbatööstuses tekkivad turbajäätmed ei ole samuti biomass, olgugi et nad seda on.
Kui seaduse tekst käsitleb nii fossiil- kui taastuvaid kütuseid, vee-, tuule- ja päikeseenergiat, peaks see kajastuma ka seaduse üldsätetes. Veidi jabur on olukord, kus üldsätetes kirjutatakse, et seadus ei käsitle taastuvaid kütuseid, samas kui teksti olulisemad osad, kus käsitletakse taastuvenergiaallikatele tehtavaid soodustusi, seda aga käsitlevad.
Ilmselt on prohvetlikult õigeks osutumas eelnõu seletuskirjas kirjutatu, et 2001. a esimeses kvartalis parandatakse vaid Energiaseaduse ebatäpsused ja väiksemad vastuolud, mis takistavad seaduse ühest tõlgendamist.
Eesti vanasõna ütleb, kus näed viga laita, seal tule ja aita. Ei oleks olnud midagi lihtsamat, kui kirjutada seaduse üldsätetesse: energiaseadus käib Eestis kasutatavate ja kasutusele võetavate taastuvate (puit, turvas jt) ja fossiilsete kütuste (põlevkivi, maagaas jt) ja teiste taastuvenergiaallikate (tuul, vesi, päike jt) kohta.
Eelnõu selgituskirja oleks tulnud kirjutada, et Eesti seadusandlus on seadnud piirangud turba ja puidu tootmise maksimaalsele kogusele, mille järgimise korral on need kütused seaduse silmis taastuvad.
Eeliseid tuleb luua kõigile taastuvatele energiakandjatele, seetõttu pole isegi oluline üksteisele seletada, et puit ja turvas on biokütused või biomasskütused. Tähtsam on tingimus, et neid ei kasutata juurdekasvust enam.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nii kaoks ära põhivastuolu seaduse üldsätete ja sisu vahel: ei rakendata, aga ikka rakendatakse! Ettepanek muudaks ülearuseks seaduse § 2 lõigu 4 ja kõik selle äpardunud parandused eelnõudes. Kuna soovitatud lõigus on energia, mida saadakse puidust, turbast ja teistest biokütustest, sealhulgas bioloogilise päritoluga jäätmetest, aga samuti tuule, vee ja päikese abil, viidud taastuvenergia mõiste alla.
Pakun välja ostukohustust käsitleva lõigu (§ 281 lõik 1) lihtsustatud sõnastuse: Turgu valitseval energiaettevõttel on kohustus osta elektrienergiat tema võrguga ühendatud ettevõtjalt, kes toodab seda taastuvaid energiaallikaid kasutades. Ja punkt.
Selliselt jääks soodustuste alt välja põlevkivist tekkiv jääkgaas, mis on seaduse eelnõus millegipärast kirjas jäätmegaasina. Sellega pole öeldud, et põlevkivi utmisel tekkivale metaani sisaldavale keskkonda ohustavale jääkgaasi kasutajatele ei olek vaja soodustusi teha, kuid mitte taastuvenergiat käsitleva lõigu all. Ja ongi kõik vastuolud kõrvaldatud ja suured vead parandatud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele