Klassifitseerimise aluseid vähegi tundev inimene teeb mõistusevastase järelduse, et puit ja turvas ei ole biokütused. Seadus on aga igal juhul kohustuslik, olgu ta siis nii loogikavastaselt koostatud kui tahes. Ka kohtus peetakse näppu seaduse teksti peal. Kütuste klassifikatsiooni põhialuste mittetundmine õhkub ka kehtiva seaduse teistelt lehekülgedelt. Nt käsitletakse erinormide peatükis (§ 281, lõik 1) elektrienergia ostukohustust ettevõtetele, mis toodavad seda vee-, tuule-, või päikeseenergiast, biomassist, jäätmegaasist või jäätmematerjalist.
Tavaliselt käsitletakse taastuva kütusena tõesti jäätmeid, mis tekivad biomassist ja ladustatakse enamasti prügilasse, vahel isegi neid, mis ei teki taastuvatest lähtematerjalidest. Kuna biomassi käsitatakse vaadeldud lõigus kütusena, millest toodetakse elektrit, on biomass biokütuse sünonüüm, mida seadus üldsätete loogika järgi ei peaks käsitlema.
Mida peaks arvama seaduse sellest lõigust klassifitseerimise aluste tundja? Esmalt seda, et jäätmematerjal ja jäätmegaas ei olegi biomass. Või et metsa- või puidutööstuses tekkivad puidujäätmed ja turbatööstuses tekkivad turbajäätmed ei ole samuti biomass, olgugi et nad seda on.
Kui seaduse tekst käsitleb nii fossiil- kui taastuvaid kütuseid, vee-, tuule- ja päikeseenergiat, peaks see kajastuma ka seaduse üldsätetes. Veidi jabur on olukord, kus üldsätetes kirjutatakse, et seadus ei käsitle taastuvaid kütuseid, samas kui teksti olulisemad osad, kus käsitletakse taastuvenergiaallikatele tehtavaid soodustusi, seda aga käsitlevad.
Ilmselt on prohvetlikult õigeks osutumas eelnõu seletuskirjas kirjutatu, et 2001. a esimeses kvartalis parandatakse vaid Energiaseaduse ebatäpsused ja väiksemad vastuolud, mis takistavad seaduse ühest tõlgendamist.
Eesti vanasõna ütleb, kus näed viga laita, seal tule ja aita. Ei oleks olnud midagi lihtsamat, kui kirjutada seaduse üldsätetesse: energiaseadus käib Eestis kasutatavate ja kasutusele võetavate taastuvate (puit, turvas jt) ja fossiilsete kütuste (põlevkivi, maagaas jt) ja teiste taastuvenergiaallikate (tuul, vesi, päike jt) kohta.
Eelnõu selgituskirja oleks tulnud kirjutada, et Eesti seadusandlus on seadnud piirangud turba ja puidu tootmise maksimaalsele kogusele, mille järgimise korral on need kütused seaduse silmis taastuvad.
Eeliseid tuleb luua kõigile taastuvatele energiakandjatele, seetõttu pole isegi oluline üksteisele seletada, et puit ja turvas on biokütused või biomasskütused. Tähtsam on tingimus, et neid ei kasutata juurdekasvust enam.