Jaanuaris imporditi Eestisse tolliameti statistikatalituse esialgsetel andmetel 12 097 tonni diislikütust, mis on üle kahe korra vähem tegelikust vajadusest. ?Eestis peaks ühes kuus kuluma 28 000 tonni diislikütust,? väitis Kütuste Ümarlaua juhatuse esimees Aleksander Johanson. Diislikütuse sissevedu pole siiski enam nii väike kui enne komponentide maksustamist, kus sisse veeti 5?7 korda vähem diislikütust, kui tegelikult kulutati.
Johansoni sõnul näitab salakaubandust ka fakt, et kerget kütteõli on Eestisse jaanuaris sisse veetud sama palju kui eelmise aasta viimastel kuudel. Tolliameti statistikatalituse andmetel toodi kütteõli jaanuaris Eestisse üle 24 000 tonni, Eesti katlamajades kulub aastas vaid 52 000 tonni kütteõli. Lisaks kasutatakse kütteõli väidetavalt ka traktorites.
Oletust, et osa Eestisse kerge kütteõlina sisse veetud kraamist on tegelikult diislikütus, kinnitas seitse aastat tollis töötanud, kuid sealt tänaseks lahkunud mees, kes ei soovinud oma nime avaldada. ?Loomulikult tarvitatakse kerge kütteõli nime all sisse toodut transpordivahendites,? sõnas ta.
Samal ajal on paranenud olukord autobensiini aktsiisiga. Tolliameti statistikatalituse andmetel veeti jaanuaris Eestisse autobensiini 20 274 tonni, mis ümberarvestatuna on umbes 26,5 mln liitrit. ?See vastab Eesti tegelikele vajadustele,? kinnitas Johanson.
Võrreldes eelmise aasta jaanuariga, kui kütuselisand ja -komponendid olid aktsiisivabad, toodi tänavu Eestisse poole rohkem autobensiini.
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele