Kaupade hulgi- ja jaemüük suurenesid eelmise aasta IV kvartalis vastavalt 22% ja 16%, majutus- ja toitlustusteenuste mahu kasv oli vastavalt 18% ja 14%. Võrdlusbaas on 1999. aasta IV kvartal.
Arvestades loetletud komponentide osatähtsust sisemajanduse kogutoodangus, kiireneb majanduskasv muude tingimuste samaks jäädes IV kvartalis 3,4 lisaprotsendipunkti võrra. Kuivõrd senine majanduse kasvutempo on olnud 7% ringis, ootame IV kvartali majanduskasvuks 9?10% ja aastas kokku 7,5%.
Hulgi- ja jaekaubanduse osatähtsus lisandväärtuse loomisel on ca 16%, hotellidel ja restoranidel poolteist protsenti. Seega tagab kaubanduse õitseng ? kõige ehtsamate buumi tunnustega! ? majanduse kiire kasvutempo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaubandust, majutust, toitlustust eraldi võttes võiks tuletada isegi üle 10 protsendi suuruse majanduskasvu, ent muud tingimused ei jää kahtlemata samaks. Näiteks ekspordi poolt genereeritav majanduskasvu peasuund sai kasvõi Elcoteqi tootmismahtude vähenemisega ca 0,4protsendilise tagasilöögi. Ometi aitab siseturu nõudluse kasv tänuväärsel moel vähendada meie haavatavust ekspordikanalite äralangemisel. Traditsiooniliselt väikseks turuks loetud Eesti kasvab, ja jõudsasti. Ehk on aeg siseturu väiksusega seotud arusaamad hoopis ümber vaadata?
Jõulud ? mõtleb kodanik. Õige, kuid ka võrdlusaastal 1999 olid jõulud, kuid ilmselt mitte nii tarbimisküllased kui viimased. Majanduslik surutis andis veel tunda, polnud kindlust tuleviku suhtes. Ehkki keskmine palk küll tõusis nii kümne protsendi tempos, kodanikud pigem säästsid, kui tarbisid. Hoiused pangakontodel üha suurenesid.
Ego ja Trump ? ütleb pank ja avab oma kaardid. Nüüd oleme tarbimisbuumi seletusele juba palju lähemal. Pank märkas järjekindlat hoiuste suurenemist ja soovis need ringlusse tagasi lasta. Uute tehniliste vahenditega see ka õnnestus. Ühe ja suure, ent sellegipoolest tülika laenulepingu sõlmimise asemel on nüüd palju ja pisikesi, ent mobiilselt rakenduvaid laenulepinguid. Kui 1997. aastal laenas elanikkond end lõhki, siis tänaseks on haavad lakutud, vanad laenud tagasi makstud, nii et võib teha ettevaatlikult uusi.
Me läheneme tõele veelgi, kui võtame arvesse turistide järjest suureneva voolu Eestisse. Meie hotellide täituvus on keskmiselt 60%, mis on maailmas väga hea näitaja. Siseministril õnnestus koostöös Äripäevaga piraatkaubanduse tiibu tublisti kärpida, mistõttu suur osa kaubandusest ?legaliseerus?. Ka seda kajastavad tänased rõõmustavad numbrid. Uued ja uued supermarketid peibutavad inimesi ostma, aga ka niisama patseerima ja aega veetma.
On neidki, kes krimpsutavad tarbimise kasvu peale nina. Polevat ikka see õige majanduskasv, ent kuidas saaks siis üldse toota, kui pole tarbimist? On äärmiselt hea meel tõdeda, et Eesti turg muutub üha arvestatavamaks.