Autojuht maksab ravikulud

Valmimas oleva liikluskindlustusseaduse järgi peavad kindlustusseltsid hüvitama kõigi liikluses kannatanute ravikulud ning maksma vajadusel ka kindlustuspensioni. Isikukahjude korvamine on küllaltki kallis ja loomulikult mõjutab see kindlustustariife ? Euroopa praktikat arvestades võib tariifitõus maksimumjuhul pikemas perspektiivis olla isegi 40%.

?Liikluses kannatada saanud inimeste ravikulude rahuldamine kasvatab liikluskindlustuse tariife 7% võrra. See on kõige olulisem hinnakergitaja, moodustades enam kui poole prognoositud minimaalsest hinnatõusust,? ütleb Salva Kindlustuse juht Tiit Pahapill. Tema sõnul on üsna tõenäoline, et raviteenuste ja abivahendite ? näiteks proteeside ? hinnad Eestis lähiaastatel kasvavad, mis tähendab 7 protsendist veelgi suuremat hinnatõusu.

?Teine, täna raskesti hinnatav tegur on käsitluskulude osakaal. Tõenäoliselt peavad aga kindlustusseltsid tugevdama kontrolli haiglate tehtavate kulutuste otstarbekuse ja asjakohasuse üle,? lisab Pahapill. ?Näiteks kontrollima, ega liiklusõnnetuses tekkinud vigastuste ravi arvel pole tehtud ülearuseid analüüse või ravitud muid haigusi või vigastusi, mis viib jällegi tariifi edasisele suurenemisele.?

Luik BICO-LEKSist on aga veendunud, et isikukahjude hüvitamine muutub uue seadusega tunduvalt õiglasemaks. ?Enam ei maksa isikukahjusid kinni kõik maksumaksjad, vaid ainult need, kes on sõidukivaldajad,? ütleb Luik.

Paljudes ?heaoluriikides? kasutatakse tõepoolest sellist lähenemist, sest kui vaadelda juhtumit võimalikult täiusliku hüvitamise vaatenurgast, siis on ka süüdlase isikukahjud seotud liikluskindlustusjuhtumiga. Oluline on asja juures see, et sellise riskikatmise järele peab olema ka nõudlus ehk antud juhul peavad autovaldajad olema valmis selle eest kõrgendatud kindlustusmakset maksma.

Teine põhjus, milleks sellist katet on vaja, puudutab riiki. Kui nimelt jalakäijate ja autojuhtide isikukahjud kasvavad lihtsalt nii suureks, et haigekassa ja sotsiaalrahast ei jätku, võibki riik otsustada jätta liiklusohvrite ravi-, töövõimetus- ja muude hüvitiste ning pensionide maksmise autoomanike kohustuseks.

BICO-LEKSi praktikas oli eelmisel aastal juhtum, milles kindlustus tasus kahe lapsega toimunud liiklusõnnetuse 60 000 kroonini ulatunud kahjud, kuigi kohustust selleks praeguse seaduse järgi ei olnud.

Eelmise aasta augustis toimunud suures liiklusõnnetuses said tõsiseid vigastusi kaks last. Tegemist oli Eesti kodanike lastega, kes aga alaliselt elavad välismaal. Emal tuli seoses laste vigastuste tõsidusega kohe Eestisse tulla. Peale laste haiglast väljakirjutamist vajasid nad järelravi ning neil tuli rentida elamiseks maja, kus sai liikuda ratastooliga. Arsti juures käimiseks tuli emal rentida auto. Laste vanematel tekkis avarii tagajärjel kahju ligi 60 000 krooni.

Kuna oli tegemist isikukahjudega, alustas politsei kriminaalasja. Praegu kehtiva liikluskindlustuse seaduse kohaselt on kindlustusseltsid kohustatud ootama ära kriminaalasja tulemused, et kannatanule tekkinud kahjud korvata. Paraku jõutakse analoogsetes kriminaalasjades otsuseni alles aasta-paariga.

?Antud juhtumi puhul BICO-LEKS Kindlustus, lähtudes juhtumi erakordsusest, hüvitas isikukahjud enne kriminaalasjas otsuse tegemist,? ütles isikukahjude osakonna vanemkäsitleja Caterina Lepvalts. ?Me leidsime, et kehtiv seadus on antud osas kannatanu huve otseselt kahjustav. Õnneks kaob uue seaduse vastuvõtmisel selline probleem ära ? uue seaduse kohaselt tuvastab liikluskahju põhjustamise eest vastutava isiku kindlustusandja ja ta on kohustatud seda tegema 30 päeva jooksul,? selgitas Lepvalts.

Ta lisas, et ilma liikluskindlustuseta oleksid need kulud, mis BICO-LEKS Kindlustus kannatanule maksis, tõenäoliselt neil saamata jäänud, kuivõrd liikluskahju põhjustaja on isik, kellelt nii suurt summat võtta ei ole.

Liikluses kannatada saanud inimeste ravikulud, aga ka töövõimetuse ja kindlustuspensioni kulud langevad uue seadusega kindlustusfirmade kanda, suurendades nende kohustusi vähemalt 29 miljoni krooni võrra.

Salva Kindlustuse aktuaari Tõnis Maldre arvestuste kohaselt suurendab kannatanu ravikulude hüvitamine kindlustusseltside kohustusi 17,7 miljoni võrra. Selles ulatuses peaks aga vähenema haigekassa koormus, kuna haigekassad nõuavad liikluses kannatanute ravikulud regressi korras sisse kindlustusfirmadelt.

Lisaks nõuab jalakäija ajutise töövõimetuse ja matusekulu hüvitamine 1,5 miljonit, pensionikindlustuse seaduse nõuete rahuldamine 2,6 miljonit ning lisanduvad kindlustuspensionid ? näiteks ülalpidamispensionid ? suurendavad kindlustusandjate kulutusi 7,2 miljoni võrra.

Kõige suurem koormus langeb kindlustusseltsidele haigekassade regresside hüvitamise tõttu. Sellel aastal on liikluskindlustuse tariifide arvutamisel arvestatud 9,2% kogupreemiatest haigekassa regresside rahuldamiseks. Maanteeameti andmetel sai 1999. aastal liiklusõnnetustes vigastada 1689 isikut, praeguse seaduse alusel kuulusid nende ravikulud hüvitamisele 940 juhul, uue seaduse alusel 1593 juhul. Seega suureneks hüvitatavate traumade arv 69,5% võrra. Eeldades, et keskmine ravikulu on sama, kulub lisanduvate haigekassa nõuete katmiseks vähemalt 6,93% preemiatest ehk 2001. aasta prognoosi alusel 17,69 miljonit krooni, leidis Maldre.

Seejuures on tegemist veel alahindamisega, kuna jalakäijatega toimunud kahjud on keskmisest tõsisemad, mida näitab kõrgem hukkunute protsent.