- OMX Baltic0,00%0,00
- OMX Riga0,00%0,00
- OMX Tallinn0,00%0,00
- OMX Vilnius0,00%0,00
- S&P 5000,00%0,00
- DOW 300,00%0,00
- Nasdaq 0,00%0,00
- FTSE 1000,00%0,00
- Nikkei 2250,00%0,00
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,03
- OMX Baltic0,00%0,00
- OMX Riga0,00%0,00
- OMX Tallinn0,00%0,00
- OMX Vilnius0,00%0,00
- S&P 5000,00%0,00
- DOW 300,00%0,00
- Nasdaq 0,00%0,00
- FTSE 1000,00%0,00
- Nikkei 2250,00%0,00
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkond nõuab ettevõtetelt 20 mld krooni
Riigikogus täna esimesele lugemisele tulev saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seaduse eelnõu puudutab esialgselt 129 ettevõtet, mis omavad oma tegevusvaldkonna ja suuruse tõttu suurima keskkonnariskiga käitisi.
Need ettevõtted peavad parima võimaliku tehnika investeeringud tegema hiljemalt 2007. aasta oktoobriks või taotlema kindla tegevuskava alusel ja põhjendatult ajapikendust.
Seaduse majanduslik eesmärk on eelnõu kohaselt tagada Eestis toodetud kaupadele vaba pääs Euroopa Liidu (ELi) siseturule samadel alustel ELi liikmesriikide kaupadega, vältides süüdistusi keskkonnadumpingus ehk keskkonnanõuete eiramise arvel saadavates hinnaeelistes.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia peaspetsialisti Jüri Truusa sõnul on mõistet ?parim tehnika? kirjeldatud rahvusvahelistes teabematerjalides.
?Parima tehnika kirjeldusi valdkondade kaupa on välja andnud nii Maailmapank, Euroopa Komisjon kui USA, Iirimaa ja teised riigid. Need on ka internetis saadaval,? räägib Truusa.
Truusa hinnangul ei muutu maailmas tööstustehnika liiga kiiresti: ?Praegune parim tehnika võib olla parim ka seitsme aasta pärast.?
Seni on kõige suuremate keskkonnaprobleemide kütkes olnud põlevkivitööstus, mis on olnud nii Eesti suurim keskkonnareostaja ning ka suurim saastetasu maksja.
ASi Eesti Energia keskkonnajuhi Valdur Lahtvee sõnul on NRG Energy investeeringut ootav ettevõte plaaninud 2007. aastani Narva elektrijaamadesse investeerida ligi 6 miljardit krooni, mis peaks täitma parima võimaliku tehnika kasutamise tingimuse.
Eesti taotleb Eurooa Liidult ka põlevkivi eristaatust, mis sisaldab keskkonnalaseid leevendusi. ?Selle soodustuse puhul täidaksime keskkonnanõudeid ka oma renoveerimata jäävate vana tüüpi kateldega,? ütles Lahtvee.
Seaduse seletuskirjas öeldakse, et ?eelnõu rakendamine eeldab siiski tarbija sotsiaalset valmisolekut maksta kinni keskkonnakulutused toote hinna kaudu.? Keskkonnainvesteeringud ja -maksud sisalduvad elektri ja soojusenergia hinnas.
Üks tavalisest laiemat tarbijatehulka puudutav ettevõte, mis peab seadusega ettenähtud parima tehnika investeeringud tegema, on AS Tallinna Soojus.
Ettevõtte keskkonnapeaspetsialisti Tiit Tombergi sõnul tuleb aastataguste arvutuste kohaselt investeerida parima tehnika saavutamiseks 400 miljonit krooni, millest vaid 50 miljonit oleks võimeline ettevõte ise paigutama. ?Ülejäänud tuleks laenata, kuid küsitav on, kui palju tarbija jaksab sellest kinni maksta,? sõnas Tomberg. Tallinna Soojus peaks investeerima vanade gaasikatelde väljavahetamiseks ja soojakadude vähendamiseks trassides.
Tänu keskkonna parandamist taotlevatele seadustele võib kasvada ka Eesti elanike Euroopa keskmisest ligi kümme aastat lühem eluiga. Terviseväljaannete järgi mõjutab keskkond inimeste tervist 20-40% ulatuses.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele