Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed Ignar Fjuk ja Neinar Seli esitasid täna Riigikogu menetlusse isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmist taotleva parandusettepaneku.
<pilt#NeinarSeli.jpg#Neinar Seli esitas riigikogule parandusettepaneku, mille järgi on ID-kaart väga kallis ja riik ei tohiks kohustada inimesi, et selle peaks endale tingimata muretsema#150#166#0>
Ettepaneku eesmärgiks on tunnistada kehtetuks isikutunnistuste kohustuslikuks muutmise nõue, mis seaduse tänases redaktsioonis rakenduks 1. jaanuarist 2002.
Ignar Fjuki kinnitusel võeti isikut tõendavate dokumentide seadus veebruaris 1999 vastu teadmisel, et siseriiklikuks kasutamiseks mõeldud isikutunnistus kujuneb odavamaks kui välisreiside tarbeks vajalik Eesti kodaniku pass. Tänaseks on selgunud, et kõigi vajalike turvaelementidega passi omahind on 83 krooni, isikutunnistuse omahinnaks kujuneks aga 307 krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Rahva hulgas ka ID-kaardiks ja tunnuskaardiks nimetatud isikutunnistuse hinna teeb kõrgeks soov varustada dokument elektroonilise kiibiga ning siduda see väga paljude erinevate funktsioonidega. Väidetavalt võiks ID-kaart asendada haigekassakaarti, juhilubasid, võimalda isiku elektroonilist tuvastust ja digitaalallkirja ning täita teisigi funktsioone,? rääkis Fjuk.
Kohtumistel projekti elluviimist juhtivate Kodakondsus- ja Migratsiooniameti spetsialistidega selgus aga, et nende täiendavate funktsioonide rakendamiseks vajalikud tehnilised lahendused saavad paremal juhul realiseeruda alles 2-5 aasta pärast.
'Sedavõrd pretensioonika ning kalli isikutunnistuse kohustuslikul omamisel ei ole seetõttu vähemalt lähiaastatel mingit vajadust,' lisas Ignar Fjuk. 'Isikutunnistusest võime ju teha oma unistuste kaardi, kuid kui puudub vajalik tehniline keskkond ehk terminalid nende kaartide lugemiseks, siis on tegemist mõttetu investeeringuga. Ainus, mida see ID-kaart nagu infotehnoloogiale üldiselt kombeks on, teeb: ta vananeb uskumatult kiiresti'.