Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lepingukultuuris palju erinevusi

    Eesti ettevõtetel võib Soomesse eksportides ette tulla mitmeid juriidilisi probleeme. Alljärgnevalt annan mõningaid juhiseid, kuidas neid probleeme vältida. Piirdun suhete käsitlemisega ettevõtjate vahel. Eelkõige pean silmas ettevõtjat, kelle eksport Soome on veel väiksemahuline ning kellel pole Soomes esindust.
    Kindlasti on uue partneriga esimest tehingut sõlmides vaja välja selgitada, kes on ostja, missugune on ostja ettevõtte vorm ning kes on esindajad. Nimetatud andmed on kirjas patendi- ja registriameti koostatavas äriregistris (kaupparekisteri, www.prh.fi). Kui tehing eeldab järelmaksu, on soovitatav hankida ostja kohta krediidiraport näiteks Suomen Asiakastieto Oy?st.
    Soomes esinevad suures osas samad ettevõtluse vormid mis Eestis. Eesti osaühingule ja aktsiaseltsile vastavad Soomes osakeyhtiö ehk OY (aktsiaselts) ning julkinen osakeyhtiö ehk OYJ (avalik aktsiaselts). Soome aktsiaseltsi ning avaliku aktsiaseltsi vahe seisneb potentsiaalse võlausaldaja seisukohalt eelkõige aktsiakapitalis. Era-aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 8000 eurot ning avaliku aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 80 000 eurot.
    Eesti täisühingule vastab Soomes avoin yhtiö ning usaldusühingule kommandiittiyhtiö ehk KY. Füüsilisest isikust ettevõtja on juriidilises mõttes yksityinen elinkeinonharjoittaja, kuid kõnekeeles nimetatakse füüsilisest isikust ettevõtjat tihti lihtsalt toiminimeks ehk ärinimeks.
    Ärinimega seoses tekitab Eesti ettevõtjates vahel segadust Soome ettevõtete komme kasutada mitut erinevat ärinime sama ettevõtte kohta. Nn abiärinimed registreeritakse samuti äriregistris ning nendele ei lisata ettevõtte vormi tähistavat lühendit.
    Ettevõtte seaduslikud esindajad selguvad äriregistri väljavõttest nagu Eestiski. Ettevõtte seaduslikuks esindajaks on tavaliselt lisaks juhatusele tegevdirektor ning suuremate ettevõtete puhul tihti ka prokuristid. Erinevalt Eestist on tegevdirektori instituut Soomes seadusega sätestatud ning kohustuslik aktsiaseltsidele, mille aktsiakapital on vähemalt 80 000 eurot.
    Volituste osas tunneb Soome seadusandlus positsiooniga kaasnevat volitust. See tähendab, et isikul, kes töötab ettevõttes mingisugusel ametikohal, on eelduslikult volitus teha selle positsiooniga seonduvaid tehinguid ilma eraldi volikirjata. Lihtsaim näide sellest on ettevõtte müüja, kellel eelduslikult on volitus müüa ettevõtte tooteid sõltumata sellest, kas see volitus on kuskil kirjalikul kujul. Esimeste tehingute puhul, kui vastaspoole organisatsioon pole veel päris selge, tasub siiski segaduste vältimiseks paluda selgitust volituse olemasolu kohta.
    Tavaliselt püüavad nii Eesti kui ka Soome ettevõtjad sõlmida omavahelisi lepinguid samal vormil kui ettevõtjad kasutavad oma riigisisesteks tehinguteks. Kahjuks kaasnevad sellega tihti probleemid. Esiteks tekivad probleemid lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel ning teiseks on Eesti ja Soome lepingukultuur küllalt erinev, et põhjustada mitmeid vääritimõistmisi.
    Eesti ja Soome vahel ei ole sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise kohta. See tähendab, et Eestis saadud kohtuotsust ei ole võimalik Soomes täide viia ja vastupidi.
    Kui lepingus on vaidluste lahendamise kohaks märgitud Eesti kohus ning kui Soome ettevõttel pole Eestis vara, siis Eesti ettevõtja võimalused kohtus oma õigusi kaitsta on minimaalsed. Probleemi lahenduseks võib pakkuda näiteks vahekohut, mille otsuseid tunnustavad mõlemad riigid.
    Lepingu sisu suhtes kehtib kauba ekspordi puhul Soome ja Eesti vahel Viini 1988. aasta konventsioon CISG (Contracts for the International Sale of Goods), kui pooled pole teisiti kokku leppinud. Eesti tsiviilkoodeksist erineb CISG oluliselt. Näiteks eeldab CISG ostjalt kauba kättesaamisel hea äritava kohast ja võimalikult kiiret kontrolli ning võimalikest vigadest müüjale teatamist mõistliku aja jooksul.
    Kui lepingust tulenevale vaidlusele kohaldatakse Soome õigust või kui vaidlust käsitleb Soome kohus, tuleb arvestada nn mõistliku tasakaalu printsiibiga.
    Nimelt lubab Soome sarnaselt muude Põhjamaade lepinguõigustega kohtul muuta lepingu sisu juhul, kui leping ei ole mõistlikult tasakaalustatud (kohtuullinen).
    Tähelepanuväärne on, et mõistlikku tasakaalu ei hinnata puhtalt lepingu sõlmimise hetke silmas pidades, vaid ka lepingule eelnenut ja lepingule järgnevat ning lepingu kohaldamise tulemust arvestades. Seda mõistlikkuse põhimõtet, mis esineb muudeski Soome õigusharudes, ei tule siiski mõista nii, et Soomes võib lepingud soovi korral täitmata jätta. Kohtute künnis lepingu muutmiseks on üsna kõrge ning seda eriti ettevõtjatevaheliste lepingute puhul.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.