?Tähesõdade programm? ja käsumajandus
Seitsmekümnendate aastate teisel poolel kolmeliikmelises noorte inseneride töörühmas väitis üks inseneridest: ?Reagan laseb Venemaa ?tähesõdade programmiga? põhja?.
Olles veendunud, et kahe vastandliku ühiskonna konkureerimise aluseks on majandus, nägid noored elektroonika- ja süsteemiinsenerid majanduse eduvõimalust ainult innovaa-tilistes tehnoloogiates. Viimaste efektiivse kasutamise eelduseks sai olla masstootmine ja masstarbimine.
Lihtsate võtetega ? loetledes ümberkaudseid tööstusettevõtteid ? hinnati, kui paljud neist töötasid osaliselt või täielikult sõjardite heaks. Seda oli suhteliselt lihtne määrata neile omistatud salastatuse, nn ?postkasti? staatuse järgi. Tehti järeldus, et ligi 2/3 tööstusest, so enamik majandusest, töötab sõjanduse otstarbel. Sõjatööstus, inseneride arusaamist mööda, ei loonud uusi väärtusi ja oli seega mittetootlik.
Isegi käsumajanduslikus riigis mõisteti vajadust majanduslikuks efektiivsuseks. Efektiivsuse parandamiseks andis keskkomitee korraldusi, mida täideti eelkõige sellele organile ?õigeid? aruandeid koostades. Makroökonoomiline reaalsus avaldus aruandluses alles siis, kui oldi järjekordselt teelt kõrvale kaldutud. Ei suudetud või ei tahetud mõista ühiskonna tasandil seda, mis süsteemiinsenerile juba tudengina selge oli: süsteem täidab eesmärke (püstitatud funktsiooni) ainult õigesti tagasisidestatuna.
Praeguseks on riigi roll majanduse juhtimises oluliselt muutunud. Oleme jõudnud turumajandusse, kus paljudes ärivaldkondades toimiv konkurents ja tagasiside on isereguleeruva turukäitumise loomulik osa. Ettevõtte tasandil on tagasiside signaaliks tema kliendi käitumine. Ärijuhid, eriti konkurentsitihedas valdkonnas, oskavad hästi määratleda, kes on nende klient ja kuidas klient annab tagasisidet oma rahulolust ettevõtte pakutavaga. Ettevõtted, mille juhid ei oska või ei taha kliendi soove ja vajadusi arvestada, see tähendab: võõranduvad kliendist, ei eksisteeri kaua.
Samuti rakendavad juhid tagasiside, so klient-teenindaja suhte, printsiipe ettevõttesiseste protsesside juhtimiseks. Head juhid valdavad neid printsiipe, sõltumata sellest, kas nad on õppinud süsteemi ja tagasiside käsitlust küberneetikas: millised peavad olema süsteemi omadused saavutamaks eesmärke ja milline tagasiside tagab süsteemi stabiilsuse ning arengu. Järelikult on enamik ettevõtete juhte omandanud sellise juhtimisoskuse taseme, mis võimaldab ettevõttel olla turul edukas.
Loomulikult, ettevõtjad ja juhid on õppinud nägema riske, mis on seotud maailmamajanduse tsüklilisuse ning (kodumaiste) poliitiliste jõudude ebastabiilsuse ja valitsuse heitlikkusega. Mitte, et nad käsitleksid neid riske kui loodusõnnetust ? lihtsalt arvestatakse nende riskidega ja mõjutatakse osa riski kandjatest ? poliitilisi jõude, võimaluste piires.