Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ?Tähesõdade programm? ja käsumajandus

    Seitsmekümnendate aastate teisel poolel kolmeliikmelises noorte inseneride töörühmas väitis üks inseneridest: ?Reagan laseb Venemaa ?tähesõdade programmiga? põhja?.
    Olles veendunud, et kahe vastandliku ühiskonna konkureerimise aluseks on majandus, nägid noored elektroonika- ja süsteemiinsenerid majanduse eduvõimalust ainult innovaa-tilistes tehnoloogiates. Viimaste efektiivse kasutamise eelduseks sai olla masstootmine ja masstarbimine.
    Lihtsate võtetega ? loetledes ümberkaudseid tööstusettevõtteid ? hinnati, kui paljud neist töötasid osaliselt või täielikult sõjardite heaks. Seda oli suhteliselt lihtne määrata neile omistatud salastatuse, nn ?postkasti? staatuse järgi. Tehti järeldus, et ligi 2/3 tööstusest, so enamik majandusest, töötab sõjanduse otstarbel. Sõjatööstus, inseneride arusaamist mööda, ei loonud uusi väärtusi ja oli seega mittetootlik.
    Isegi käsumajanduslikus riigis mõisteti vajadust majanduslikuks efektiivsuseks. Efektiivsuse parandamiseks andis keskkomitee korraldusi, mida täideti eelkõige sellele organile ?õigeid? aruandeid koostades. Makroökonoomiline reaalsus avaldus aruandluses alles siis, kui oldi järjekordselt teelt kõrvale kaldutud. Ei suudetud või ei tahetud mõista ühiskonna tasandil seda, mis süsteemiinsenerile juba tudengina selge oli: süsteem täidab eesmärke (püstitatud funktsiooni) ainult õigesti tagasisidestatuna.
    Praeguseks on riigi roll majanduse juhtimises oluliselt muutunud. Oleme jõudnud turumajandusse, kus paljudes ärivaldkondades toimiv konkurents ja tagasiside on isereguleeruva turukäitumise loomulik osa. Ettevõtte tasandil on tagasiside signaaliks tema kliendi käitumine. Ärijuhid, eriti konkurentsitihedas valdkonnas, oskavad hästi määratleda, kes on nende klient ja kuidas klient annab tagasisidet oma rahulolust ettevõtte pakutavaga. Ettevõtted, mille juhid ei oska või ei taha kliendi soove ja vajadusi arvestada, see tähendab: võõranduvad kliendist, ei eksisteeri kaua.
    Samuti rakendavad juhid tagasiside, so klient-teenindaja suhte, printsiipe ettevõttesiseste protsesside juhtimiseks. Head juhid valdavad neid printsiipe, sõltumata sellest, kas nad on õppinud süsteemi ja tagasiside käsitlust küberneetikas: millised peavad olema süsteemi omadused saavutamaks eesmärke ja milline tagasiside tagab süsteemi stabiilsuse ning arengu. Järelikult on enamik ettevõtete juhte omandanud sellise juhtimisoskuse taseme, mis võimaldab ettevõttel olla turul edukas.
    Loomulikult, ettevõtjad ja juhid on õppinud nägema riske, mis on seotud maailmamajanduse tsüklilisuse ning (kodumaiste) poliitiliste jõudude ebastabiilsuse ja valitsuse heitlikkusega. Mitte, et nad käsitleksid neid riske kui loodusõnnetust ? lihtsalt arvestatakse nende riskidega ja mõjutatakse osa riski kandjatest ? poliitilisi jõude, võimaluste piires.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.