Rootsi pensionärid kiruvad börsi

Rootslaste unistuseks on tööelu suhteliselt varakult lõpetada ja siirduda kopsaka pensioniga mõnusat ja pikka vanaduspõlve veetma, milleks annab lootust suur keskmine eluiga.

Nagu on näidanud Rootsi pensionieelikute küsitlused, tahaks üksnes iga kümnes inimene töötada 67. eluaastani, nagu seadus ette näeb. Mehed ütlevad, et nemad lõpetaks töötamise meelsasti juba 55selt, kuid tublid naised annavad keskmiseks loobumisvanuseks 60.

Et vanaduspõlve mõnusamalt sisustada, on vaja raha. Rootsi on heaoluriikide seas pudenenud 15. kohale, mis tähendab, et väljateenitud pension seda hästi ei võimalda. Järelikult tuleb loota pensionifondidesse tehtavatele investeeringutele. See on aga viimasel ajal uhkete lootuste asemel toonud üksjagu pettumust.

Rootsi pensionireformi kohaselt on palgatöötajal oma 18,5 suurusest pensionimaksust õigus paigutada 2,5 vabalt valitavasse investeerimisfondi. Kui varem oli tavaline, et raha paigutati enamasti intressitulu andvasse fondi, siis vahepealse suure börsivaimustusega kaasa minnes on järjest rohkem eelistatud aktsiafonde, kus loodetav tulusus oli 15?20 aastas.

Niisugused on näiteks aasta tagasi alustanud nn PPM fondid. Rahapaigutajatest 67 on eelistanud aktsiafonde. Aastaga on börsid söönud pensionirahadest 28,2 miljardit Eesti krooni, mis teeb keskmiselt 5650 krooni inimese kohta. Kaotus on üle 25. Asjatundjad ütlevad, et oleksid inimesed jäänud traditsioonilise ja kindlama intressitulu juurde, olnuks kaotus 2-3 ehk 1,7-3,4 miljardit krooni.

Karastatud investoritena tuntud rootslased pole end sellest seni heidutata lasknud, vaid elavad uue tõusu lootuses. Nõrganärvilisi on olnud umbes 5000 päevas, kes pärast 11. septembri terrorirünnakut on vahetanud aktsiafondi intressifondi vastu.