• OMX Baltic−0,31269,27
  • OMX Riga−0,19931,24
  • OMX Tallinn−0,231 748,74
  • OMX Vilnius0,38997,09
  • S&P 500−0,785 544,59
  • DOW 30−1,2940 665,02
  • Nasdaq −0,717 871,22
  • FTSE 1000,218 204,89
  • Nikkei 225−2,3640 126,35
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,35
  • OMX Baltic−0,31269,27
  • OMX Riga−0,19931,24
  • OMX Tallinn−0,231 748,74
  • OMX Vilnius0,38997,09
  • S&P 500−0,785 544,59
  • DOW 30−1,2940 665,02
  • Nasdaq −0,717 871,22
  • FTSE 1000,218 204,89
  • Nikkei 225−2,3640 126,35
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,35
  • 23.10.01, 00:00

Rootsi pensionärid kiruvad börsi

Rootslaste unistuseks on tööelu suhteliselt varakult lõpetada ja siirduda kopsaka pensioniga mõnusat ja pikka vanaduspõlve veetma, milleks annab lootust suur keskmine eluiga.
Nagu on näidanud Rootsi pensionieelikute küsitlused, tahaks üksnes iga kümnes inimene töötada 67. eluaastani, nagu seadus ette näeb. Mehed ütlevad, et nemad lõpetaks töötamise meelsasti juba 55selt, kuid tublid naised annavad keskmiseks loobumisvanuseks 60.
Et vanaduspõlve mõnusamalt sisustada, on vaja raha. Rootsi on heaoluriikide seas pudenenud 15. kohale, mis tähendab, et väljateenitud pension seda hästi ei võimalda. Järelikult tuleb loota pensionifondidesse tehtavatele investeeringutele. See on aga viimasel ajal uhkete lootuste asemel toonud üksjagu pettumust.
Rootsi pensionireformi kohaselt on palgatöötajal oma 18,5 suurusest pensionimaksust õigus paigutada 2,5 vabalt valitavasse investeerimisfondi. Kui varem oli tavaline, et raha paigutati enamasti intressitulu andvasse fondi, siis vahepealse suure börsivaimustusega kaasa minnes on järjest rohkem eelistatud aktsiafonde, kus loodetav tulusus oli 15?20 aastas.
Niisugused on näiteks aasta tagasi alustanud nn PPM fondid. Rahapaigutajatest 67 on eelistanud aktsiafonde. Aastaga on börsid söönud pensionirahadest 28,2 miljardit Eesti krooni, mis teeb keskmiselt 5650 krooni inimese kohta. Kaotus on üle 25. Asjatundjad ütlevad, et oleksid inimesed jäänud traditsioonilise ja kindlama intressitulu juurde, olnuks kaotus 2-3 ehk 1,7-3,4 miljardit krooni.
Karastatud investoritena tuntud rootslased pole end sellest seni heidutata lasknud, vaid elavad uue tõusu lootuses. Nõrganärvilisi on olnud umbes 5000 päevas, kes pärast 11. septembri terrorirünnakut on vahetanud aktsiafondi intressifondi vastu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele