Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööandjate Keskliit ähvardab lõhki minna

    Uut peadirektorit saadab peaministri sõbra kuulsus. Ta sai liidu tegevdirektoriks augusti lõpus seoses oma eelkäija Henn Pärna lahkumisega, kellest sai hiljem riiklik lepitaja. Tööandjate Keskliidu liikmed räägivad neljasilmavestlustes uue direktori leidmiseks kuulutatud konkursist, millele laekus ligi poolsada avaldust, ent mille võitja, Tiit Laja nimi oli osal juhatuse liikmetel teada juba enne konkursi väljakuulutamist.
    Seni puhtalt majanduslik, oma loojate poolt apoliitilisena ettekujutatud organisatsioon muutus Laja nimetamisega tegevdirektori kohale poliitiliseks.
    Kunagist Hiiumaa vanemat ja riigikantselei direktorit Tiit Laja tunnevad nii ettevõtjad kui ka laiem avalikkus kui veendunud isamaaliitlast ja peaminister Mart Laari sõpra. Juhatuses toetub Laja peamiselt juhatuse esimehele Jüri Käole, kes on talle andnud enneolematult laiad volitused ja kellel oli tema ametissemääramisel võtmeroll.
    Selline majanduse ja poliitika põimumine ei muuda Lajat ettevõtjate hulgas populaarsemaks. Nad kritiseerivad neljasilmavestlustes ette ka asjaajamise aeglustumist, mistõttu pole suur osa liitu kuuluvaid ettevõtjaid jõudnud ka uut eelarvet läbi arutada.
    Üks, kes õhustikuga Eesti tööandjate Keskliidus rahul ei ole, on ASi Eesti Tekstiil peadirektor Ülo Kotkas.
    Keskliidu 2002. aasta eelarve projektist luges ta, et see suureneb 44, liikmemaksud 33 ja palgakulud 42. Tegevjuhtkond soovib juurde luua selliseid kõrgepalgalisi ametikohti nagu tegevdirektori nõunik, majandusanalüütik ja infosekretär.
    Liidu ametnikke peavad oma liikmemaksudest ülal liitu kuuluvad ettevõtjad ja haruliidud. Kui sel aastal on liidu eelarve 3,7 miljonit krooni, siis järgmiseks aastaks kavandatakse Kotkase andmetel selleks 5,4 miljonit krooni.
    See tähendab kõigi liidu liikmete jaoks kümnete tuhandete kroonide ulatuses lisaväljaminekuid ning ettevõtjad küsivad Kotkase sõnul endalt üha tihedamalt: mida liitu kuulumine mulle annab?
    ?Suurenevale kulutamisele suunatud mõtteviis teeb ärevaks,? ütles Ülo Kotkas. Ta soovib ka liidu revisjonikomisjoni moodustamist.
    Kui liidu audiitor jälgib raamatupidamisseaduste täitmist, siis liidu revisjonikomisjon peaks tema sõnul jälgima raha kasutamise otstarbekust: kas on vaja kalleid autosid, komandeeringuid jne.
    ?Suhtume liikmemaksude tõusu muidugi halvasti,? ütles Eesti Rõiva ja Tekstiili Liidu tegevdirektor Maie Vader.
    Tema sõnul on erialade liidud üsna väikeste eelarvetega. Kui üks mittetulundusühing peab maksma 10 teise mittetulundusühingu liikmemaksu, kujuneb see Vaderi hinnangul üsna rängaks ning raskendab võimalusi oma liikmete muid huve teenida.
    Eile pärastlõunaks, kui liidu üldkoguni jäi poolteist päeva, ei olnud eelarve suurendamise jms ettepanekud oma lõplikul kujul küsitletud erialaliitude kätte veel jõudnud.
    See tähendab, et parimal juhul jääb erialaliitudel sisemiseks otsustamiseks, kas hääletada eelarve suurendamise poolt või vastu, üks ööpäev.
    ?Minule isiklikult jääb selgusetuks, kui palju peab Eesti Keemiatööstuse Liit edaspidi maksma hakkama,? ütles liidu tegevdirektor Hallar Meibaum eile õhtul. ?Liikmemaksude tõusu kavandatakse ette aastaid, mitte mõned nädalad.?
    Meibaum lisas: ?Täheldan teatavat usalduse kadumist liidu tegevjuhtkonna vastu. Seda on põhjustanud eelarve selgusetus.?
    Tegevjuhtkonna tegutsemise põhimõtted on tema sõnul arusaamatud. Ühelt poolt tahetakse tõsta liikmemaksu. Teisalt ei vasta liidu 2002. a n-ö pakutav teenus ehk tegevussuundade programm mitme liikme, ka keemiaettevõtete huvidele.
    Näiteks tõi Meibaum liidu soovi luua koolituskeskus ja kutsehariduse nõuniku ametikoht. Ta lisas, et ettevõtete huvid on lihtsad ja proosalised, sotsiaalpoliitika ja lobi valitsusasutustes, mitte koolide või kursuste dubleerimine.
    Tiit Laja põhjendas eelarve suurenemist asjaoluga, et viimastel aastatel pole eelarve liikmemaksude osa kasvanud.
    ?Haruliitudele tõusevad liikmemaksud vähem, ettevõtetele rohkem,? ütles Laja. ?Kindlasti on selle kohta väga palju erinevaid arvamusi ja loomulikult ei taha keegi, et makse tõstetakse.?
    Lisaks põrkub paljude liidu liikmete vastuseisule kava luua Brüsseli esindaja ametikoht. Brüsseli esindajast rääkis Tiit Laja enda sõnul kohtumisel majandusminister Henrik Hololeiga, kes seda ametikohta soovitas. Praegune eelarve kujuneb Laja sõnul selleks ilmselt liiga pingeliseks.
    ?Tugev keskliit on Eesti ettevõtjatele vajalik,? ütles Tiit Laja eelkäija keskliidu tegevdirektori kohal Henn Pärn. ?Tegevjuhtkond peab jälgima põhimõtteid, mis üldkoosoleku poolt paika pandud.? Viidates oma riikliku lepitaja ametipostile, ei soovinud Pärn pikemalt liidu teemadel kõneleda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.