Tööandjate Keskliit ähvardab lõhki minna

Uut peadirektorit saadab peaministri sõbra kuulsus. Ta sai liidu tegevdirektoriks augusti lõpus seoses oma eelkäija Henn Pärna lahkumisega, kellest sai hiljem riiklik lepitaja. Tööandjate Keskliidu liikmed räägivad neljasilmavestlustes uue direktori leidmiseks kuulutatud konkursist, millele laekus ligi poolsada avaldust, ent mille võitja, Tiit Laja nimi oli osal juhatuse liikmetel teada juba enne konkursi väljakuulutamist.

Seni puhtalt majanduslik, oma loojate poolt apoliitilisena ettekujutatud organisatsioon muutus Laja nimetamisega tegevdirektori kohale poliitiliseks.

Kunagist Hiiumaa vanemat ja riigikantselei direktorit Tiit Laja tunnevad nii ettevõtjad kui ka laiem avalikkus kui veendunud isamaaliitlast ja peaminister Mart Laari sõpra. Juhatuses toetub Laja peamiselt juhatuse esimehele Jüri Käole, kes on talle andnud enneolematult laiad volitused ja kellel oli tema ametissemääramisel võtmeroll.

Tema sõnul on erialade liidud üsna väikeste eelarvetega. Kui üks mittetulundusühing peab maksma 10 teise mittetulundusühingu liikmemaksu, kujuneb see Vaderi hinnangul üsna rängaks ning raskendab võimalusi oma liikmete muid huve teenida.

Eile pärastlõunaks, kui liidu üldkoguni jäi poolteist päeva, ei olnud eelarve suurendamise jms ettepanekud oma lõplikul kujul küsitletud erialaliitude kätte veel jõudnud.

See tähendab, et parimal juhul jääb erialaliitudel sisemiseks otsustamiseks, kas hääletada eelarve suurendamise poolt või vastu, üks ööpäev.

?Minule isiklikult jääb selgusetuks, kui palju peab Eesti Keemiatööstuse Liit edaspidi maksma hakkama,? ütles liidu tegevdirektor Hallar Meibaum eile õhtul. ?Liikmemaksude tõusu kavandatakse ette aastaid, mitte mõned nädalad.?

Meibaum lisas: ?Täheldan teatavat usalduse kadumist liidu tegevjuhtkonna vastu. Seda on põhjustanud eelarve selgusetus.?

Tegevjuhtkonna tegutsemise põhimõtted on tema sõnul arusaamatud. Ühelt poolt tahetakse tõsta liikmemaksu. Teisalt ei vasta liidu 2002. a n-ö pakutav teenus ehk tegevussuundade programm mitme liikme, ka keemiaettevõtete huvidele.

Näiteks tõi Meibaum liidu soovi luua koolituskeskus ja kutsehariduse nõuniku ametikoht. Ta lisas, et ettevõtete huvid on lihtsad ja proosalised, sotsiaalpoliitika ja lobi valitsusasutustes, mitte koolide või kursuste dubleerimine.

Tiit Laja põhjendas eelarve suurenemist asjaoluga, et viimastel aastatel pole eelarve liikmemaksude osa kasvanud.

?Haruliitudele tõusevad liikmemaksud vähem, ettevõtetele rohkem,? ütles Laja. ?Kindlasti on selle kohta väga palju erinevaid arvamusi ja loomulikult ei taha keegi, et makse tõstetakse.?

Lisaks põrkub paljude liidu liikmete vastuseisule kava luua Brüsseli esindaja ametikoht. Brüsseli esindajast rääkis Tiit Laja enda sõnul kohtumisel majandusminister Henrik Hololeiga, kes seda ametikohta soovitas. Praegune eelarve kujuneb Laja sõnul selleks ilmselt liiga pingeliseks.

?Tugev keskliit on Eesti ettevõtjatele vajalik,? ütles Tiit Laja eelkäija keskliidu tegevdirektori kohal Henn Pärn. ?Tegevjuhtkond peab jälgima põhimõtteid, mis üldkoosoleku poolt paika pandud.? Viidates oma riikliku lepitaja ametipostile, ei soovinud Pärn pikemalt liidu teemadel kõneleda.