Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandjate Keskliit ähvardab lõhki minna

Uut peadirektorit saadab peaministri sõbra kuulsus. Ta sai liidu tegevdirektoriks augusti lõpus seoses oma eelkäija Henn Pärna lahkumisega, kellest sai hiljem riiklik lepitaja. Tööandjate Keskliidu liikmed räägivad neljasilmavestlustes uue direktori leidmiseks kuulutatud konkursist, millele laekus ligi poolsada avaldust, ent mille võitja, Tiit Laja nimi oli osal juhatuse liikmetel teada juba enne konkursi väljakuulutamist.

Seni puhtalt majanduslik, oma loojate poolt apoliitilisena ettekujutatud organisatsioon muutus Laja nimetamisega tegevdirektori kohale poliitiliseks.

Kunagist Hiiumaa vanemat ja riigikantselei direktorit Tiit Laja tunnevad nii ettevõtjad kui ka laiem avalikkus kui veendunud isamaaliitlast ja peaminister Mart Laari sõpra. Juhatuses toetub Laja peamiselt juhatuse esimehele Jüri Käole, kes on talle andnud enneolematult laiad volitused ja kellel oli tema ametissemääramisel võtmeroll.

Selline majanduse ja poliitika põimumine ei muuda Lajat ettevõtjate hulgas populaarsemaks. Nad kritiseerivad neljasilmavestlustes ette ka asjaajamise aeglustumist, mistõttu pole suur osa liitu kuuluvaid ettevõtjaid jõudnud ka uut eelarvet läbi arutada.

Üks, kes õhustikuga Eesti tööandjate Keskliidus rahul ei ole, on ASi Eesti Tekstiil peadirektor Ülo Kotkas.

Keskliidu 2002. aasta eelarve projektist luges ta, et see suureneb 44, liikmemaksud 33 ja palgakulud 42. Tegevjuhtkond soovib juurde luua selliseid kõrgepalgalisi ametikohti nagu tegevdirektori nõunik, majandusanalüütik ja infosekretär.

Liidu ametnikke peavad oma liikmemaksudest ülal liitu kuuluvad ettevõtjad ja haruliidud. Kui sel aastal on liidu eelarve 3,7 miljonit krooni, siis järgmiseks aastaks kavandatakse Kotkase andmetel selleks 5,4 miljonit krooni.

See tähendab kõigi liidu liikmete jaoks kümnete tuhandete kroonide ulatuses lisaväljaminekuid ning ettevõtjad küsivad Kotkase sõnul endalt üha tihedamalt: mida liitu kuulumine mulle annab?

?Suurenevale kulutamisele suunatud mõtteviis teeb ärevaks,? ütles Ülo Kotkas. Ta soovib ka liidu revisjonikomisjoni moodustamist.

Kui liidu audiitor jälgib raamatupidamisseaduste täitmist, siis liidu revisjonikomisjon peaks tema sõnul jälgima raha kasutamise otstarbekust: kas on vaja kalleid autosid, komandeeringuid jne.

?Suhtume liikmemaksude tõusu muidugi halvasti,? ütles Eesti Rõiva ja Tekstiili Liidu tegevdirektor Maie Vader.

Tema sõnul on erialade liidud üsna väikeste eelarvetega. Kui üks mittetulundusühing peab maksma 10 teise mittetulundusühingu liikmemaksu, kujuneb see Vaderi hinnangul üsna rängaks ning raskendab võimalusi oma liikmete muid huve teenida.

Eile pärastlõunaks, kui liidu üldkoguni jäi poolteist päeva, ei olnud eelarve suurendamise jms ettepanekud oma lõplikul kujul küsitletud erialaliitude kätte veel jõudnud.

See tähendab, et parimal juhul jääb erialaliitudel sisemiseks otsustamiseks, kas hääletada eelarve suurendamise poolt või vastu, üks ööpäev.

?Minule isiklikult jääb selgusetuks, kui palju peab Eesti Keemiatööstuse Liit edaspidi maksma hakkama,? ütles liidu tegevdirektor Hallar Meibaum eile õhtul. ?Liikmemaksude tõusu kavandatakse ette aastaid, mitte mõned nädalad.?

Meibaum lisas: ?Täheldan teatavat usalduse kadumist liidu tegevjuhtkonna vastu. Seda on põhjustanud eelarve selgusetus.?

Tegevjuhtkonna tegutsemise põhimõtted on tema sõnul arusaamatud. Ühelt poolt tahetakse tõsta liikmemaksu. Teisalt ei vasta liidu 2002. a n-ö pakutav teenus ehk tegevussuundade programm mitme liikme, ka keemiaettevõtete huvidele.

Näiteks tõi Meibaum liidu soovi luua koolituskeskus ja kutsehariduse nõuniku ametikoht. Ta lisas, et ettevõtete huvid on lihtsad ja proosalised, sotsiaalpoliitika ja lobi valitsusasutustes, mitte koolide või kursuste dubleerimine.

Tiit Laja põhjendas eelarve suurenemist asjaoluga, et viimastel aastatel pole eelarve liikmemaksude osa kasvanud.

?Haruliitudele tõusevad liikmemaksud vähem, ettevõtetele rohkem,? ütles Laja. ?Kindlasti on selle kohta väga palju erinevaid arvamusi ja loomulikult ei taha keegi, et makse tõstetakse.?

Lisaks põrkub paljude liidu liikmete vastuseisule kava luua Brüsseli esindaja ametikoht. Brüsseli esindajast rääkis Tiit Laja enda sõnul kohtumisel majandusminister Henrik Hololeiga, kes seda ametikohta soovitas. Praegune eelarve kujuneb Laja sõnul selleks ilmselt liiga pingeliseks.

?Tugev keskliit on Eesti ettevõtjatele vajalik,? ütles Tiit Laja eelkäija keskliidu tegevdirektori kohal Henn Pärn. ?Tegevjuhtkond peab jälgima põhimõtteid, mis üldkoosoleku poolt paika pandud.? Viidates oma riikliku lepitaja ametipostile, ei soovinud Pärn pikemalt liidu teemadel kõneleda.