Venemaast sõltub nafta hind

Venemaa naftaeksport on kasvanud 4,3 miljoni barrelini päevas, kogutoodang ületab 7 miljonit barrelit ning peaks lähiaastatel kasvama 12 miljoni barrelini.

Kõik see on toimunud üheaegselt nõudluse langusega maailmaturul, kus nafta hind on septembri keskpaigast kukkunud ligi 25. Ülepakkumist hinnatakse 2 miljonile barrelile päevas.

Nii OPEC kui ka naftat eksportivate riikide kartellist välja jäävad Norra ja Mehhiko on hinnalanguse peatamiseks tehtavad tootmispiirangud seadnud sõltuvusse Venemaast.

Eile andis Venemaa asepeaminister Viktor Hristenko mõista, et riik võib survele vastu tulles kaaluda suuremat kärbet kui seni pakutud 30 000 barrelit päevas.

Uudis viis nafta hinna üle 19 dollari barrel.

Venemaa võimupositsioon ei tulene mingist Kremli kavalast strateegiast teha Venemaast taas maailma mastaabiga mängija, kirjutas eile New York Times. Põhjus on pigem strateegia puudumine. Erinevalt OPECi riikidest, mis võivad oma riiklikele monopolidele käsu anda naftapumpamine lõpetada, ei ole Vene valitsusel tootjafirmade üle otsest kontrolli.

?Valitsus ei kontrolli naftatööstust, pigem on olukord vastupidine,? ütles Moskva rahvusvahelise naftatööstuse uuringute keskuse direktor Jevgeni Hartukov. Ka Tjumen Oili president Simon Kukes kinnitas ajalehele, et valitsus ?ei saa naftakompaniisid sundida kärpeid tegema?. Jukose esindaja sõnul poleks kärped ei Venemaa ega Vene naftatööstuse huvides, kahjustades riigi majanduskasvu potentsiaali.

Tootmise piiramine jätaks jõude seisma miljardite dollarite eest investeeringuid ning tuleks vastu Araabia naftamagnaatidele, kes teenisid miljardeid Venemaa naftatoodangu järsust langusest 90. aastate lõpus. Ajavahemikus 1990?1996 kahanes Venemaa naftatoodang 40.

Uus buum sündis alles 1998. aasta rubla devalveerimisest, mis valuuta eest naftat eksportivate firmade tulusid järsult suurendas, ning nafta hinnarallist 30 dollarile barrel. Deutsche Banc Alex. Brown analüütikud ennustavad, et torujuhtmetesse investeeritud summad ning uue elu saanud naftaväljad suurendavad nelja aasta pärast Venemaa ekspordi 5,34 miljoni barrelini päevas. Tuleval nädalal avatakse pidulikult torujuhe Kaspia nafta toimetamiseks lääne turule.

EBRD hinnangul taluks Venemaa nafta hinna langust kuni 12 dollarini barrel. Eile ütles rahandusminister Aleksei Kudrin, et alandab tulevaks aastaks nafta hinna prognoosi vahemikku 14,5?18,5 dollarit barrel, mis paraku ei võimalda saavutada varem ennustatud 3,5 majanduskasvu.

Tekkinud olukorras on ka Venemaa naftafirmad möönnud, et ajutine tootmispiirang võib õigustatud olla. Lukoili presidendi Vagit Alekperovi sõnul ei saa keelduda koostööst OPECiga.

OPEC on lubanud alates 1. jaanuarist tootmist 1,5 miljoni barreli võrra vähendada, kui kartellist välja jäävad riigid kärbivad tootmist 500 000 barreli võrra päevas. Venemaa arvele langeks 200 000?300 000 barrelit.

Investeerimispanga United Financial Group analüüsi järgi oleks hinnasõda Venemaale siiski pikemas perspektiivis vähem kahjulik kui toodangu kärpimine.

Hinnasõda on sobiv toonus majanduslanguses maailmamajandusele. Spetsialistide hinnangul vastab nafta hinna langus 5 dollari võrra laenuintresside kärpimisele 0,5 baaspunkti võrra. Ühtlasi peataks madal hind investeeringud uute tootmisvõimsuste kasutuselevõtuks ning laiendaks arengumaade arvel praegust turgu. Mündi teine pool on oht, et nafta hinna langus võib destabiliseerida Pärsia lahe piirkonda ning kõigutada tänaseid võimulolijaid suuremates naftariikides.