Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ELi projektid aitavad arendada ettevõtlust
Aasta algul tegevust alustanud Tallinna Ettevõtlusamet plaanib koordineerida mitme Euroopa Liidu fondi rahastatavaid ettevõtluse arendamisele suunatud projekte, mille otsene sihtgrupp on Tallinna ettevõtted ja ettevõtlusega alustada soovivad linnakodanikud.
Ettevõtluse arendamisele laiemalt on suunatud mitmed ELi fondid, aga siiani ei ole suurem osa eelstruktuurifonde erasektorile taotlejana avatud. See osa, millest on võimalik saada rahastamist (näiteks 5. Raamkava ja SAPARD) nõuavad väga spetsiifilisi europrojekti kirjutamise oskusi ja varasemaid praktilisi kogemusi. Seega on ettevõtluse arendamise valdkonnas Tallinna Ettevõtlusameti üks eesmärk ja prioriteet koordineerida suuremaid erasektorile suunatud ELi projekte, aidates eeskätt raskete rahataotluste täitmisel, projekti täpsete tegevuste määratlemisel, sobivate välispartnerite leidmisel ja vajadusel kaasfinantseerimisega.
Projektide eeltööde käigus on tihti küsitud, miks Eesti oludes nii heal majandusjärjel olev linn, nagu Tallinn taotleb ettevõtluse arendamiseks lisarahasid ELi fondidest? Küsime vastu ? miks siis nii jõukad linnad Euroopas, nagu Pariis, Stockholm, Berliin, Helsingi teevad sedasama?
Ühest küljest on see kompetentsi küsimus. Projekti on kaasatud parimad kohalikud ja väliseksperdid kolme sektori esindajatena. Teisest küljest on tegu konkreetsete rahaliste lisavõimalustega arendustegevuse otstarbeks.
Regionaalpoliitilistest eelistustest tingituna on teadagi Tallinnal võrreldes teiste Eesti piirkondadega tunduvalt vähem võimalusi ELi programmidest rahataotlusteks, kuid samas on kogu Eesti ettevõtted sihtgrupina koondunud pealinna. Loomulikult peavad ka Tallinna projektid olema osaliselt regionaalse suunitlusega ja pidama silmas Eesti ühtset arengut, aga tekib kahtlus, kas üle-eestiliste ettevõtlusprojektide initsiatiiv tuleb praktikas regionaalselt vähearenenud väikelinnast või piirkonnast?
Eraldi välisprojektina on koostöös partneritega esitatud taotlus ELi 5. Raamkava programmi Tallinna ettevõtluskeskkonna uuringu ja ettevõtlustoetusstrateegia koostamiseks linna tasandil ? keda toetada, millistel alustel ja kuidas? Plaanitav uuring ja analüüs on suurepärane alus nii kohalikule sihipärasele tegevusele ettevõtluse arendamise valdkonnas laiemalt kui edasistele taotlustele välisfondidesse.
Projektikeskse tegevuse peamised suunad järgneval aastal on seotud kolme sektoriga ? masina-, metalli- ja aparaaditööstus, rõiva- ja tekstiilitööstus ning kolmandana on kavandamisel ehitussektor. Sektorite valik on tehtud koostöös erialaliitudega ja lähtudes vajadustest, projektide rahastamisvõimalustest ning partnerite valmisolekust koostööks. Taotlused esitatakse Phare väikeprojektide, Leonardo da Vinci ja 5. Raamkava programmi ning koostöös välispartneritega Soomest Interreg IIIa fondi.