Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Enroni pankrot tekitab keerise

    USA suuruselt 7. firma Enroni bilansimaht on 1095 miljardit krooni. See on peaaegu kaks korda rohkem kui USA senise suurima pankroti teinud Texacol, millel oli 1987. a pankroti ajal varasid 636 miljardit krooni.
    Enroni võlad on kasvanud 350 miljardi kroonini. Olukorra teeb eriti keeruliseks asjaolu, et firmal on sõlmitud üle maailma rohkesti finantslepinguid sadade miljardite kroonide väärtuses. Kõik see on andnud reitinguagentuurile Standard & Poor?s põhjust hoiatada, et Enroni pankrot tekitab miljardilisi kahjumeid kokku kuni 800 firmale, eelkõige panganduse, energeetika, kindlustuse ja finantsteenuste sektoris.
    ?Varem ülikiidetud Enron on nagu arvutiviirus ? keegi ei tea, keda see hukatuslik viirus võib tabada,? iseloomustas olukorda Ameerika kolumnist James Cramer.
    Mõni aeg tagasi nimetas Fortune 500 Enronit USA kõige innovatiivsemaks ettevõtteks. 1985. aasta pisikesest energiafirmast oli ta 15 aastaga kasvatanud oma turuväärtuse 1760 miljardile dollarile. Vähem kui aasta tagasi maksis Enroni aktsia 90 dollarit, eelmisel nädalal 26 senti.
    Enroni majandusseisu on asunud uurima USA Kongress, USA väärtpaberitehingute järelevalvekomisjon SEC ja audiitorfirma Deloitte Touche Tohmatsu. Lisaks uurib SEC teist audiitorfirmat Arthur Andersen, mis on auditiga Enroni viimaste aasta majandustulemused heaks kiitnud, ehkki neid on näidatud sadade miljonit dollarite võrra tegelikust paremana.
    Enron kaotaski turgude usalduse just tulemuste ilustamise pärast. Kui asi avalikuks sai, tuli tal kärpida tulusid korraga 10,6 miljardi krooni võrra, mistõttu lõpetas eelmise kvartali suure kahjumiga. Firma raskused olid süvenenud sügise jooksul vastavalt võlgade kasvule ning investorite ja koostööpartnerite usalduse kahanemisele.
    Veel paar nädalat tagasi tundus Enroni olukord lootusrikas, kui ta teatas kavatsusest ühineda endast väiksema energeetikafirmaga Dynegy. Ent läinud kolmapäeval alandas reitinguagentuur Standard & Poor?s korrapealt Enroni laenureitingu prahilaenude tasemele, kui tuli järeldusele, et firma pankrotioht on suur. Pettunud Dynegy juhid teatasid seepeale, et Enron polnud kõnelnud oma majandusseisust täit tõtt, ning loobusid ühinemisest. Sellega oli Enroni viimane lootusekiir kadunud.
    Enroni juhid püüavad veel päästa mis päästa annab ehk eelkõige põhitegevust ? energia müümist ja ostmist. Peale elektri ja gaasi müümise on Enron tuntud suurte tähtajaliste lepingute sõlmijana. Näiteks on ta teinud hulgaliselt derivaatlepinguid tselluloosi, alumiiniumi, vase või tuleva suve ilma peale. Standard & Poor?si hinnangul on Enronil derivaattehinguid 111,3 miljardi krooni väärtuses.
    Uudisteagentuuri Bloomberg teatel kannavad Enroni pankroti korral suurimat kahju pangad. USA pangad J. P. Morgan ja Citicorp on mõlemad andnud firmale tagatiseta laenu ligi 10 miljardit krooni. Laenajate seas on ka suured välispangad Deutsche Bank (Saksa), ABN-Amro (Holland), Abbey National (Briti) ja Credit Lyonnais (Prants.).
    Piiramaks pankroti võimalikku mõju, lõpetati reedel Euroopas Enroni energiamüük ning koondati 1100 Enroni töötajat. Kokku on Enroni palgal kogu maailmas 21 000 inimest.
    Põhjala elektribörs Nord Pool teatas, et peatas börsi suurima tegija, Enron Nordic Energy tegevuse ja loodab toime tulla väheste kahjudega. Teised USA ja Euroopa energiagrupid ilmselt nii kergelt ei pääse.
    ?Enron on nii suur, et tema pankrot võib mõnda aega halvendada nii Põhjala kui ka kogu Euroopa elektrituru likviidsust ja usaldust,? kommenteeris olukorda Rootsi Vattenfalli elektritehingute juht Erik Hagland.
    Peale selle on Enron Põhjamaades suur tselluloosivahendaja ning Soome metsatööstuskontsernid kardavad, et tema suurte tselluloosipositsioonide müük võib tselluloosi hinda kõigutada, nagu on juhtunud juba alumiiniumi ja vase hinnaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley tõstis Wise’i hinnasihti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.