• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Argentina majanduse areng valuutakomitee kammitsas

    Seda ohtu lisavad Argentinas äsja sisse viidud pangatehingute piirangud, mis peavad ära hoidma finantssüsteemi kokkuvarisemise ning vältima peeso devalveerimist.
    ?Argentina majanduskriis süveneb veelgi,? ütles eile üks Ladina-Ameerika analüütik uudistekanalis CNBC. Piirangud pärsivad eratarbimist ning sularahas arveldavate ettevõtjate äritegevust. Riigi võlakohustuste sisuline täitmatajätmine välistab aga uued laenud raskustes majanduse jaluleaitamiseks.
    Argentina süvenevad probleemid seadsid eile surve alla Ladina-Ameerikas aktiivsete Euroopa ja USA ettevõtete ning pankade aktsiad, suuremat tagasilööki ? 1997. a Aasia kriisi laadis ? Argentinast siiski ei kardeta.
    Pangahoiuste osaline külmutamine oli vajalik kapitali pagemise peatamiseks. Aasta algusest on hoiused kahanenud 20, hinnanguliselt 13?16 miljardi dollari võrra, muutes keskpangal 1:1 dollariga seotud peeso vahetuskursi tagamise raskeks. Läinud nädalal oli keskpangal puhvriks vaid 5,5 miljardit dollarit.
    Pärast reedest tormijooksu pankadele, kus päevaga võeti välja üle 700 miljoni dollari, piiras valitsus raha välismaale saatmist ning sularaha väljavõttu 1000 dollarile kuus. Uued laenud väljastatakse dollarites, mis kinnitab, et pigem on valitsus valmis dollari maksevahendina käibele võtma kui peeso devalveerima.
    ?Need abinõud peaksid kõrvaldama kartused, et riik läheb devalveerimise teed,? ütles märtsis taas majandusministriks saanud Domingo Cavallo, kes 1991. a valuutakomitee siseviimisega hüperinflatsioonile lõpu tegi. Cavallo sõnul ootavad spekulandid asjata Venemaa- või Ecuadori-laadset kriisi. ?Seekord nad meie rahaga minema ei kõnni.?
    Cavallo pole siiski suutnud langust peatada ega taastada usaldust majanduse vastu, mida koormab 132 miljardi dollari eest võlgu. Kolmandas kvartalis kahanes tööstustoodang aasta arvestuses 10, tööpuudus on 16.
    Piirangud jäävad jõusse kolmeks kuuks, mille jooksul valitsus loodab oma võlad restruktureerida. Praegused ülikõrge intressiga võlakirjad vahetatakse madalama intressiga võlakirjade vastu, mille välismaised reitinguagentuurid on sisuliselt kuulutanud laenukohustuste täitmata jätmiseks.
    Järjest enam analüütikuid näeb Argentina hädade põhjust valuutakomitee süsteemis, mis dollari kallinedes on Argentina kaubad muutnud konkurentsivõimetuks. Jäik rahapoliitika ei võimalda majanduskasvu ergutamiseks laenuintresse alandada ega lasta valuutal odavneda. Selle asemel on Argentina IMFi abiraha saamiseks läbi viinud ühe kokkuhoiumeetmete programmi teise järel, mis vastupidiselt oodatule on langust süvendanud ning õõnestanud investorite usaldust. Devalveerimise vastu on asjaolu, et 70 Argentina ettevõtete ja eraisikute laenudest on dollarites, mis tooks tohutu pankrotilaine. Ent ka majanduse dollariseerimine üksi ei aita, kuna peeso jääb ikka ülehinnatuks.
    Inter-Ameerika Arengupanga endine peaökonomist Ricardo Hausmann soovitab Argentinale lahendust, mis imiteerib Franklin D. Roosevelti käiku 1933. a kui USA kullastandardist loobus: paralleelselt devalveerimisega dollarilaenud inflatsiooniga indekseeritud peesodesse ümber arvata, et tagada kaitse inflatsiooni eest. Usaldus Argentina vastu devalveerimisest ei kannataks, seda pole nagunii.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.