Vangerdused Tallinna võimutüüri juures on otsapidi Toompeale jõudnud. Isamaaliit ja Mõõdukad seadsid pealinnas paati vahetanud koalitsioonipartneri Reformierakonna ultimaatumi ette ? kas oravaparteilased lahkuvad ka riigitüüri juurest või jätkab Tallinnas endine koalitsioon. Võimalusi oli veel: vähemusvalitsus, uus koalitsioon Toompeal, erakorralised valimised.

Äripäev leiab, et riigile parim variant oleks erakorralised valimised.

Tõsi, viimast üritasid välistada kõik osalised. Nii valitigi status quo, ehk senise koalitsiooni jätkamine. Kui kauaks, ei tea keegi. Vähemasti on lubatud järgmisel kolmapäeval riigikogus vastu võtta tuleva aasta riigieelarve.

Reformierakonna liider Siim Kallas toonitas eile just seda, et riigieelarve tuleb vastu võtta ja et erakorraliste valimiste ainuke võimalus on see, kui eelarve tuleva aasta märtsiks vastu võtmata jääb. Põhiseadus annab selleks ka muid võimalusi, mille toimimahakkamist ei saa samuti välistada.

Reformierakond pidi üksmeele püsimiseks taganema oma vastuseisust kohustuslikule ID-kaardile. Kas tehingu teised osalised midagi vastutasuks loovutama pidid, saab aimu eelarveparandusi pidi näpuga järge ajades.

Mingiks ajaks on tülli läinud sõbrad jälle leppinud, ent nagu öeldud, ei tea keegi, kui kauaks.

Võimalik, et tõesti hoitakse kolmikliit vägisi koos korraliste valimisteni. On ju tulemas NATO tippkohtumine ja võimalik kutse, ELi liitumisläbirääkimised liiguvad lõpptulemuste suunas. Nende sündmuse aupaistet ei saaks ju kuidagi enda maine tõstmiseks kasutamata jätta. Sisepoliitiliselt, tõsi, ei muutuks midagi paremuse poole.

Võib arvata , et sõnasõda kolmikliitlaste vahel võtab varsti jälle uued ja uhkemad tuurid üles ja n-ö ühisosa, mida pärast kaotatud presidendivalimisi agaralt otsima asuti, jääb ikkagi leidmata. Aur hakkab üha enam minema iseenda kiitmise peale.

Mõõdukad lehvitavad oma astmelise tulumaksu loosungit, Reformierakond torpedeerib edasi NRG tehingut, Isamaaliit jagab rohkem raha omavalitsustele.

Ehk liitlastest on tegelikult juba saanud luik, haug ja vähk, kes riigivankrit igaüks oma poole kisub. Hea, kui see juhtub püsti jääma ja seda päris kummuli ei kisuta. Üksmeelset vankri edasivedamist enam neilt kolmelt ei usu. On ju valimised üha lähenemas.

Ütles ju ka Siim Kallas koalitsiooninõukogu istungil, et Tallinnas Keskerakonnaga koostööle asudes peeti silmas eelkõige erakonna huve järgmistel valimistel. Mõtles ta kohalikke või parlamendivalimisi, pole iseenesest vahet. Head tulemit kolmikliidu koostööst enam loota pole. Sestap leiabki toimetus, et parim lahendus on erakorralised valimised. Kiskumised ja kampaaniad oleks kiiresti ära, riigis saabuks mingigi selgus, olgu ta siis, milline on. Piltlikult öeldes lööks vähemalt õhu, mis vahepeal väga umbseks läinud on, klaariks.