Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELK Lennuliinide firma Airest konkureerib Kärdla liini pärast

    AS Airest, mille kõik aktsiad kuuluvad majandusraskustes ASile ELK Lennuliinid, sai lennutegevusloa 6. detsembril. See andis talle võimaluse osaleda lennuliini Tallinn?Kärdla?Tallinn teenindamise riigihankekonkursil, millele oodati pakkumusi hiljemalt 7. detsembriks. Riigihanke konkursi võitjat doteerib riik mitme miljoni krooni ulatuses. Konkurendid Enimex ja Air Livonia said Airesti olemasolust teada alles 7. detsembril, kui tehtud pakkumised avalikustati.
    Airestil puudub siiani nn kodulennujaam, mis on vajalik Eesti lennuliinidel opereerimiseks. Nii ELK Lennuliinide kui ka Airesti juhatuse esimees Aleko Peipsi väitis, et kodulennujaama puudumine ei valmista talle hetkel probleeme. ?Kui me konkursi võidame, siis peame alustama lende mitte täna, vaid alles järgmise aasta jaanuari algusest,? sõnas Peipsi.
    Üks põhjusi, miks Airestil pole kodulennujaama, on sellest, et tema emafirma ELK Lennuliinid on Tallinna Lennujaamale võlgu. ?Ma ei kinnita seda ega lükka ka ümber,? vastas Aleko Peipsi sellekohase küsimuse peale. Lennujaamast öeldi, et ELKi võlg ulatub praegu miljoni krooni lähedale. Peipsi väitel on see oluliselt väiksem.
    Äripäevale teadaolevalt on ELK Lennuliinud võlgu ka lennujaamas lennukikütust müüvale firmale. Lisaks painab teda ammune finantsvaidlus Aeroflotiga, kes nõuab ELKi käest enam kui miljonit dollarit.
    Airesti omanduses peaks olema kaks lennukit, millest ühel on praegu mootorid pealt võetud ja ka teine on remondis. Lennuameti peadirektor Toomas Peterson ütles, et see ei oma hetkel mingit tähtsust. ?Enne liiniloa väljastamist peame niikuinii ELKi lennukid üle vaatama,? sõnas ta. ?Mis praegu remondis, võib jaanuaris olla juba töökorras.?
    Lennuamet, kes lisaks lennukompaniide tehnilisele valmisolekule lendudeks peab kontrollima ka nende finantssuutlikkust, ei soovinud ELK Lennuliinide majandusseisu kommenteerida.
    Senini pole lahendust leidnud ka see, kes ikkagi maksab välja kindlustushüvitised 24. novembril Tallinna?Kärdla lennuliinil asetleidnud õnnetuses hukkunute omastele ja kannatadasaanutele.
    Allakukkunud lennuki omanikfirma Enimex üks juhte Gennadi Lazurin ütles, et lennuk, selle reisijad ja muu vajalik oli nende poolt kindlustatud. Kuid kindlustus kehtib Lazurini väitel üksnes juhul, kui seda lendu oleks opereerinud Enimex.
    Lazurini väitel oleks ELK Lennuliinid kui liini opereerija pidanud pöörduma Enimexi poole taotlusega kanda ELKi kui opereerija nimi kindlustuspoliisile ning Enimex oleks selle taotluse siis kindlustusfirmale edasi saatnud.
    ELK seda ei teinud ning Enimexis kujunes seetõttu arvamus, et ELK Lennuliinid oli sõlminud eraldi lepingu kindlustusfirmaga.
    Nii Aleko Peipsi kui ka Toomas Peterson väidavad, et allakukkunud lennuki kindlustusdokumendid olid korras ning nii lennuk kui ka selle reisijad olid kindlustatud.
    ?Miks siis Tallinna?Kärdla lennuliinide piletitele alles pärast õnnetust tekkis kindlustust kinnitav tempel?? imestab Lazurin. Aleko Peipsi vastab sellele küsimusele: ?Lennuamet nõudis pärast õnnetust selle panemist. Meie jaoks ei tähenda see tempel midagi. Templi järgi on iga reisija kindlustatud 100 000 SDRi (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, umbes 20 krooni ? toim.) ehk 2 miljoni krooni ulatuses, kuid Eesti siseliinidel on Eesti seaduste järgi kohustuslik kindlustus 16 600 SDRi ehk siis 332 000 krooni. Ja meie lähtume Eesti seadustest.?
    Gennadi Lazurini meelest läheb lõpuks nii, et kindlustushüvitised peab välja maksma riik. ?Kellel õigus on, selgub ilmselt alles kohtus,? nendib Lazurin.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.