Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlane sööb vähe mett

    Eesti inimene sööb keskmiselt 0,4 kg mett aastas. USAs, Saksamaal ja Jaapanis, kus ka elanike keskmine vanus on suhteliselt kõrge, ületab meetarbimine meie keskmist mitmekordselt (1,3...1,6 kg aastas). Mesinike Liidu turuuuringute järgi eelistatakse meil eestimaist mett, sest see on värskem, looduslikum, maitsvam.
    Kõik saavad aru, et veinidel on erinevad hinnad ja enamasti vastab veini hind tema väärtusele. Sama kehtib enamiku kaupade kohta. Millegipärast arvatakse aga mee puhul, et head asja võib ka odavalt saada ? mesi on mesi. Üle 70% tarbijaist ostab küll ainult kodumaist mett, kuid samas on suur hulk neid, kes ei tee vahet kodumaise ja odava importmee vahel.
    Mee hinda võimaldab alla lüüa meie turu omapära ? pinnale on ujunud mitmesugused firmad, kasutades ära erinevaid meemüügi võimalusi suurte kasumite lõikamiseks. Siin märgiks neist kolme.
    Pakitakse odavat importmett eesti mee sildi all. Paar aastat tagasi tehtud pistelise kontrolli kaudu selgus, et neljast eesti meefirmast kolmel oli purgis importmesi. Kuna nüüd on võimalik ka Eestis määrata õietolmu analüüsi kaudu mee päritolu, tuleb seda varinati järjest vähem ette, kuid veel pole alust väita, et seda enam üldse ei tehta. Siiani pole tarbijakaitse asjasse sekkunud ? senised analüüsid on teinud omaalgatuslikus korras Eesti Mesinike Liit Soome Mesinike Liidu toel.
    Järjepideva kontrolli puudumise tõttu saavad petta tarbijad ning kannatavad ausad firmad ja Eesti mesindus tervikuna ? mee hinna kui maine allalöömise tõttu.
    Meepurgil ei näidata mee päritolu. Eeskätt käib see meesegude kohta (neid on pähklite, mesilasema piima, õietolmu, mitmesuguste eeterlike õlidega). Kuna tegemist pole siin puhta meega, ei nõua seadus mee päritolumaa näitamist ja see annab võimaluse panna kokku segada millist mett tahes. Segumee hind on tunduvalt odavam kui puhtal eesti meel, kuigi mee sisse lisatavate komponentide enda hind on mee hinnast kõrgem. Firmadel hea võimalus müüa importmett suure kasumiga ? jättes tarbijale mulje, et seal oleks justnagu eesti mesi.
    On ka neid mesinikke ja firmasid, kes meepurgile lihtsalt ei panegi silti peale. Seda ei luba toiduseadus. Suure tõenäosusega müüakse sildita purkides odavamat importmett. Levinud on selline müük turgudel ja väikepoodides. Tarbijakaitsel on siin tööpõld lai.
    Teises küljest lööb muidugi meehinna alla ka ausalt müüdud importmesi. Selle eest ei saa küll nii palju küsida, kui ?peaaegu eesti mee? eest, kuna aga sisse ostetakse seda 1,2 kuni 1,5 dollariga kilo eest, siis on seegi äri suure kasumiga. Meie kaupluste lette täidab praegu odav, ilusate eestikeelsete siltidega Lätis pakendatud Ungari mesi. Mõned kauplused on keeldunud eestimaist mett müügile võtmast, väites, et neil on müügil tunduvalt odavam mesi. Nii on nad võtnud tegelikult tarbijailt valikuvõimaluse ja üldse võimaluse kodumaist mett osta.
    Ka Eesti meefirmadel on võimalusi selle õige, eesti mee hinna allalöömiseks. Selleks kas ostetakse odavalt mett neilt mesinikelt, kes oma mett ei väärtusta, või müüakse importmett ja kasutatakse sellest saadud kasumit oma mee müügi ülalpidamiseks. Esimene neist kajastub suure tõenäosusega ka mee kvaliteedis, teine, ristsubsideerimine aga kaevab paraja augu mesindusele tervikuna.
    Sel, miks enamik (teadlikke) tarbijaid ikkagi eelistavad kohalikku, mitte importmett, on mitu põhjust (vt tabel). Muidugi, maitse üle ei vaielda. Miks siis põhjamaine mesi on kallim ja väärtuslikum kui lõunamaalt pärit kraam ? lõunamaise päikese all meetaimedelt lausa voolab nektarit ja sealsetel mesilastel on suure korjekoormuse tõttu vähem aega nektarist mee valmistamiseks.
    Samas ei saa väita, et importmesi ei vasta kvaliteedinõuetele ? need on suhteliselt vähenõudlikud, kohandatud lõunamaise mee järgi. Me aga ei tea, millistes tingimustes on toodetud (kemikaalide kasutamine põldudel, tööstuspiirkond või mitte), töödeldud, transporditud mesi lõunapoolsetest riikidest. Kas on ikka garanteeritud, et näiteks Ungari mee puhul pole tegemist re-ekspordiga ? mett imporditakse Ungarisse ca miljon kilo aastas (Eesti kahe aasta meesaak)!?
    Kokkuvõttes: head mett ei saa odavalt. Kui ikka meehind on lahja, on lahja ka mesi ise. Valik on tarbija päralt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasiat tabas kümnendi suurim müügilaine, dollar tegi jälle rekordi Analüütik: tuleb globaalne majanduslangus
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
KIKi spetsialistid: võtame Euroopa otsetoetustest rohepöörde tegemisel tuge
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga Rikaste TOPi eelõhtu!
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.